Hoogu koguv pakane lubab külmapühi

Jaan Olmaru
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Graafika: Kaido Linde

Eile polnud pakase tõttu koju jäänud õpilaste hulk veel märkimisväärne, kuid järjest hoogu koguv külmalaine võib nädala teises pooles mõjutada tõsisemalt nii Tartu linna kui maakonna koolide tööd.


Vara 102 õpilasega põhikoolist puudus eile 37 last, mis teeb ligi 40 protsenti. Kooli direktori Rein Lepiku sõnul oli koju jäämisel kaks suuremat põhjust. «Üks on gripp ja teine on külm ilm,» ütles Lepik ning pakkus, et haiguse tõttu jäi koju umbes 20 last ning ülejäänud pidasid külmapühi.

Peamiselt puudusid lapsed esimesest ja teisest klassist, aga direktori sõnul on eriti teadlikud külmapühade võimalustest põhikooli viimaste klasside õpilased. «Nemad teavad väga täpselt, millal juba koju saab jääda,» naeris Lepik.

Kas täna ja homme veelgi langev temperatuur võiks koolis õppetöö seisata, ei julgenud Lepik ennustada. «Eks vaatame jooksvalt. Väga kergelt ei tahaks tunde ära jätta. Katsume ikka sellise optimaalse lahenduse leida, sest koolimaja on meil soe,» rääkis Lepik.

Jälgitakse prognoose

Tabivere gümnaasiumi direktori Toivo Punga teatel puudus eile kooli 153 õpilasest  paarkümmend. Kas puudujad olid haiged või ei tulnud kooli külma pärast, ei osanud ta öelda. «Külmapühade õigus ju ametlikult oli, nii et kellegagi pahandada ei tohi,» lausus Punga.

Tabivere kooli toob õpilasi koolibuss, mis teeb eri suundadesse kokku viis ringi. «Õnnetuid kaugelt jalakäivaid lapsi meil tegelikult polegi,» kinnitas direktor. «Eks me jälgime nüüd hoolega edasi, aga hetkeseis on pigem hea kui rahuldav.»    

Erinevalt Vara ja Tabivere koolist kuulutas Laeva põhikooli direktor Nadežda Niklus eile lõuna paiku, et neil külma pärast puudujaid ei ole. «Hommikul näitas siin miinus 22 ja osa oleks võinud küll koju jääda, aga kõik on õpihimulised ja karastatud lapsed,» sõnas Niklus ning lisas, et enamik 54 koolilapsest elab koolimaja lähedal.

«Praktiliselt tulevad üle tee,» ütles Niklus, kellel oli just õpetajatega lõppenud külmateemaline töönõupidamine. «Täna me veel lastevanematele mingit erikorraldust ei anna. Jälgime tähelepanelikult prognoose, aga kooli kodulehele paneme küll hoiatuse üles.»

Külm koolimaja

Tartu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Boris Goldmani sõnul oli eile Tartus koolides olukord normaalne. Ainuke probleem oli Tamme gümnaasiumiga, kus tõenäoliselt laupäevase elektrikatkestuse tõttu oli seiskunud küttesüsteemi pump ning hommikul oli koolimajas vaid 12 kraadi sooja.

Lõuna paiku teatas Tamme gümnaasiumi direktor Toomas Mälksoo, et tasapisi lähevad ruumid soojemaks ning tunnid toimuvad. «Lapsed võtsid omale joped selga ja ei juhtunud midagi. Väljas on ju veel külmem ja tagasi minna polnud põhjust,» nentis Mälksoo. «Mõni muidugi läks ka, sest ega me kedagi vägisi kinni hoidnud.»

Määruse järgi võib õppetunnid ära jätta siis, kui klassiruumis on vähem kui 19 kraadi sooja. Samuti ütleb määrus, et 1.–6. klassi õpilaste õppetunnid võib ära jätta siis, kui sõit kooli ja tagasi ei ole korraldatud ning välisõhu temperatuur on –20 kraadi ja madalam. 7.–9. klassi õpilased võivad koju jääda, kui välistemperatuur on –25 kraadi ja madalam.

Eilehommikused miinuskraadid Boris Goldmani sõnul linnas õpilastele külmapühadeks veel võimalust ei pakkunud. «See on tõlgendamise küsimus, kus näitas vähem ja kus rohkem. Minul näitas kodus miinus 20,5 ja sellega võib juba koju jääda, aga me oleme alati öelnud, et koju jäämise otsustab iga lapsevanem ise. Seadus on seadus, aga kui on võimalik laps kooli viia, siis ei saa seda ju keelata,» ütles ta.

Gümnaasiumiõpilaste ja lasteaialaste külma tõttu koju jäämist seadusega reguleeritud ei ole.

Päästetöötaja annab nõu
• Päästekeskuse päästetööde teenistuse juht Mart Haljaste märkis, et turvaline on külma eest olla varjul soojas kodus ja liikuda väljas vähem. Samas sagenevad külmal ajal just elumajades hooletusest või ohutusnõuete eiramisest tingitud tuleõnnetused.
• Külmal ajal tuleb päästjatel tihti sõita põlengutele, mis saavad alguse ülekütmisest või sellest, et külmunud torusid sulatatakse lahtise tulega. Tihti saab põleng alguse ka hooletust kütmisest, suitsetamisest või küünalde kasutamisest.
• Tõsiseks ohuks on elektrisüsteemide ülekoormus, kui kasutatakse võimsaid soojapuhureid ja ühte pistikusse lisatakse mitu voolutarbijat. Selle tagajärjel kuumenevad juhtmed, isolatsioon sulab üles ning lühis süütab ümbruse.
• Elektrikatkestuste puhuks olgu käepärast taskulamp, patareidega raadio ning laetud mobiiltelefon.
• Veevarustuskanalite külmumise korral napib joogivett ja seda tuleks varuda.
• Eriti tähelepanelikud peavad olema harvema asustusega piirkondades ja üksi elavad inimesed. Kindlasti on kasulik lähedaste ja naabritega sidet hoida, et vajaduse korral abi saada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles