Ludri kunstnik paneb oma keraamika kõnelema ja ühendab savi ajaga

Raimu Hanson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maanus Mikkeli pisiplastika sarjad «Idutavad» (all) ja «Võsatagused».
Maanus Mikkeli pisiplastika sarjad «Idutavad» (all) ja «Võsatagused». Foto: Margus Ansu

Maanus Mikkeli keraamika räägib lugusid. Kui hoolega kuulata. Ja teraselt vaadata. Seepärast ei ole ka tema näitustel kinnitatud seinale meetripikkust selgitust selle kohta, mida kunstnik on mõelnud oma teostega, nii nagu seda kohtab tavaliselt paljudel nüüdiskunsti näitustel.

Äsja Tartu kunstimaja monumentaalgaleriis avatud näituse «Ludrilugu» eel läkitas keraamik galerist Indrek Grigori vahendusel kunstihuvilistele vaid 21 sõnast koosneva teate. «Armastan endiselt angoobe. Nad on soojad, sõbralikud, hellad. Tilgake glasuuri aitab neid esile tuua. Ei viitsi ega tahagi enam ümber õppida,» on kirjutanud Maanus Mikkel. Ja alla kirjutanud: Ludri.

Ludri on slängisõna ja tähendab äput, saamatut, lõtva ja laiska noort meesterahvast. Sellise nime on keraamik valinud endale talle omase tagasihoidlikkuse tõttu. Tegelikult vuhib ta omanimelise galerii kõrvalruumis Tähe tänavas usinasti tööd teha ning toob ka oma uut keraamikat aeg-ajalt näitustele. Noorepoolne on see meesterahvas veel küll: ta sai tänavu 29. augustil alles 60-aastaseks.

Monumentaalgaleriisse välja pandud seinataldrikutes ja -plaatides ning umbes 80 pisiplastikateoses avaldub tema vana kiindumus angoobidesse. Angoob on toorsavi pooleldi vedelal kujul, mida kunstnik tarvitab keraamika pinnakihi loomisel. Ümber õppida ja angoobidest lahkuda ei ole küll vaja, sest nagu näha väljapanekus «Ludrilugu», pakub see tehnika Maanus Mikkelile veel piisavalt avastusrõõmu.

Tartlased leiavad eriti huvitavaid äratundmishetki tema praeguse isikunäituse seitsmest seinaplaadist koosnevast sarjast «Tartu aeg», millega on ühendatud seierid koos kellavärgiga. Ühel on kujutatud Emajõgi ja sellega seonduvaid asju, kaasa arvatud Kaarsild koos seksivas asendis paariga, teisele on koondatud linna tuntuimad skulptuurid ja kolmandale Tartu kõige märgilisemad ehituslikud rajatised, nagu näiteks õlletehas, Jaani kirik, raekoda ja Kivisild. Tartulik tundub ka asjaolu, et kõik väljapaneku tiksuvad seinaplaadid on pandud näitama erinevat aega.

«Ludrilugu» saab kunstimaja monumentaalgaleriis (Vanemuise 26) vaadata 13. novembrini.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles