Kahe nädala tagusel Viru maratonil sõitsin suure osa rajast koos inkassofirma Julianus Grupp ühe endise omaniku Jaanus Laidveega, kellega «neelasime alla» nii mitmedki konkurendid, kuni pärast viimast joogipunkti side meie vahel katkes.
Saladus paljastatud: miks küll suusad ei lippa?
/nginx/o/2021/04/15/13729185t1hac53.jpg)
14. veebruar 2011, 11:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«7-8 km enne lõppu hakkas su suusk vaikselt, aga kindlalt eest ära libisema ja see protsess oli pöördumatu,» tunnistas Laidvee mulle pärast võistlust.
Nädal hiljem Tamsalu-Neeruti maratonil võttis ta aga revanši. Kui Laidvee sõidu ajal selja taha vaadanuks, võinuks ta nentida: «Juba 10 km järel hakkas su suusk vaikselt, aga kindlalt kehvemini libisema ja see protsess oli pöördumatu.»
Kummaline küll, et mõlemal jõuproovil olid mul all eliitsuusad, aga tulemus oli sellegipoolest totaalselt erinev.
Viru maratonil sõitsin Tartu suusasprinteri Kristjan Oolo ninaauguga Fischeritega, mille fantastilist lipet tunnistasid kõik rivaalid. Tamsalu maratonil läksin starti Eesti laskesuusakoondise endise liikme Margus Aderi omaaegsete võistlus-Fischeritega, kuid nende libisemisomadused jätsid soovida.
Neist kahest maratonijuhtumist pealtnäha ühesuguste suuskadega koorub vastus paljusid suusasõpru kummitavale küsimusele: miks samast hinnaklassist ja ühtemoodi määritud lumelauad erinevate sõitjate all nii erinevalt sõidavad?
Kokkuhoid pole võit
Vastust sellele küsimusele tuleb otsida kolmest tegurist: suuskade paine, kasutatud määrded ja sõitja tehnilised oskused. Näiteks põhjus, miks Aderi Fischerid Tamsalus alt vedasid, tulenes tõsiasjast, et need olid sulailma suusad. Võistluspäeval valitses aga paar külmapügalat.
Eduka suusatamise nurgakiviks on siiski see, et suusapaar peab vastama sõitja kehakaalule. Kui suusad on teie kilode hulka arvestades liiga pehmed, siis nad ei libise. Ja kui klassikasuusad on liiga jäigad – ehk olete nende peal liiga kerge –, on raske tõusust üles saada: te ei jaksa pidamisala lihtsalt kinni vajutada.
Selleks, et leida enda kehakaalule ja sõiduoskustele sobivad suusad, soovitavad Tartu laululava ruumes Suusavendade nime all määrdeteenust osutavad Oolo ja Jaanus Kunts võtta poodi kaasa asjatundja.
Nad ei hakka nimesid nimetama, ent kinnitavad, et on näinud küllaga, kuidas kaupluste klienditeenindajad, kel murdmaasuusatamise kogemus puudub, määravad pidamisala valesti, ei oska leida suusasidemele ideaalset kohta ning müüvad üleüldse suuski, mis ostjale ei kõlba.
Fakt on, et ükski asjatundja ei soovita kellelgi, kes suusatamisest rõõmu tahab tunda, osta vähem kui 2000 krooni maksvaid sõiduvahendeid. Sest odavad suusad on viletsamate libisemisomadustega.
Samas hoiatab Kunts, et ka need, kes otsustavad suusapaari eest laduda letti 6000-7000 krooni, ei pruugi saada kõrgetele ootustele vastavat kaupa.
On ju tippsportlastel kümneid suusapaare, aga parima tulemuse toovad neist vaid üksikud. Tavaline poekaup, sageli ülehinnatud – eriti Fischerid –, pole seesugune, mille hulgast Andrus Veerpalu sugune endale esikohatoojad leiaks.
Erinevus libisemises, nagu näitas Tamsalu maraton, tekib ka sellest, kas sõidate külma või sooja ilma suuskadega.
Oolo sõnul müüvad poed peamiselt just nn tahke ilma suuski, millel on suhteliselt madal kulp, jäik ninaosa ja pikk surveala. Aga kui väljas on plusskraadid ehk kliistriilm, tekivad selliste suuskadega paratamatult libisemisraskused.
Otsustav sõiduoskus
Tagatipuks teeb võrdsete suuskade puhul, eriti klassikatehnikas vahet see, kui tehniliselt hästi keegi neil sõita oskab. Need, kes suuskadega lihtsalt rajal nühivad ning tõukavad varba pealt, ei saa Kuntsi sõnul vastu noile, kes oskavad jalga puusast tõsta, libisedes keharaskust puusal kanda ja täistallaga tõugata.
Oolo väitel on vähemalt 90 protsendi harrastajate probleem, et nad ei lähe keharaskusega suusale peale, olgu klassikalises või uisutehnikas sõites. Just sinna sumbub paljude libisemine, mille saavutamiseks on nad kümnete eurode eest lasknud kalleid määrdeid suuskadele alla panna. Ja siis imestanud, miks küll tolku pole.
Parimad suusad
• Saksa suurim suusaportaal korraldas testi, kus asjatundjad hindasid suuskade seitset eri omadust. Pingerida (maksimum – 105 punkti, esimene tulp – uisusuusad, teine tulp –
klassikasuusad):
1. Fischer RCS 102 99
2. Rossignol X-ium 101 97
3. Atomic World Cup 80 84
4. Madshus Nanosonic 77 74
5. Salomon S-LAB 70 74
Allikas: xc-ski.de