«Väga hästi tuli välja,» hindas võimlemisturniiri Miss Valentine korraldaja Janika Mölder tartlanna Evelin Mutli lindikava. «Paar viset läks natuke kaugele, aga ta päästis olukorra ilusti ära. Väga tubli võitleja tüdruk.»
Tartu parim võimleja sihib tippu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Oli päris normaalne,» võttis Mutli ise, kui kaks päeva võistlemist pluss esinemine galal seljataga, rampväsinult oma esitused kokku.
Karm meistriklass
Seekordne Miss Valentine oli Tartu Kesklinna kooli 8. klassis õppiva tüdruku jaoks juba kes teab mitmes, tänavu aga seetõttu eripärane, et esimest aastat võistleb ta meistriklassis. See aga tähendab tunduvalt tõsisemat konkurentsi. «Riske on rohkem, kavad ja elemendid on raskemad,» iseloomustab tüdruk.
«Üleminek meistriklassi on karm,» lisab Mutli treener Maire Kamarik, et tase on tunduvalt kõrgem.
Kamarik toonitab, et Miss Valentine on võimlejaile haruldane võistlus, kuna ühes kohas võisteldakse nii iluvõimlemises, iluvõimlemise rühmakavades kui rühmvõimlemises. Lastel on siin ainulaadne võimalus näha, mida kõike võimlemine pakub. Ka Mutli tegi lisaks individuaaletteastetele kaasa Janika Sunshine eliitrühmas. Ja edukalt – Tartus tuldi teiseks, kusjuures edestati vaieldamatut võimlemise tippriiki Venemaad.
Miss Valentine on võistlus, kus võimlejad üle maailma tulevad tavaliselt esmakordselt välja oma uute kavadega. Turniir on üks hooaja esimesi võimalusi end teistega võrrelda. Evelin Mutli sõnul ongi just siin Tartus hea hinnata, kus parasjagu Eesti tase on. Kus ta siis tänavu on?
«Meil pole häda midagi,» pakub juba mitmendat aastat Tartu parimaks iluvõimejaks pärjatud Mutli tunnistades, et maailmas on Venemaa alati teistest üle olnud. «Venemaa on omaette kool, treenitakse teistmoodi ja pikemalt,» täiendab Kamarik.
Üks Mutli suuri eeskujusid või lemmikuidki on Jevgenia Kanajeva Venemaalt. Olümpiavõitja, kes seekord kahjuks Tartusse ei tulnud.
Samm-sammult tippu
Individuaalkavades tuli Mutli rõngaharjutuses 17., kurikakavas 18. ja lindikavas 13. kohale.
«Küll me tõuseme veel,» on Kamarik kindel, «kes on aastaid tipus olnud, neil on rohkem kogemusi ja vilumust. Evelinil on esimesel meistriklassi aastal selle võrra raskem, aga ta on oma ülesannete kõrgusel.» MMi medaliteni on treeneri arvates veel pikk maa.
Kui kõrgele kavatseb Tartu parim võimleja välja jõuda? «Eesti parimaks kõigepealt,» ütleb Mutli esimese eesmärgi. Siis samm-sammult edasi.
«Tulemused ei jää tulemata sellise töökuse juures nagu Evelinil on,» on Kamarik kindel, «eks ta veel rabe on natuke, aga väga võimekas.»
Ka staarid eksivad
Püüdmaks mõista, kas ja kui suur on tasemevahe meie võimlejate ja maailma tippude vahel palus Tartu Postimees Janika Mölderil hinnata kolme tippvõimlejat.
Anna Gurbanova (MMi-pronks) kurikakava:
Mölder: Tal oli üks suur vahendikaotus. Kurikad on meistriklassis uus ala sellest aastast ja eks nad pudistavad veel praegu natuke. Midagi väga erilist selles kavas ei olnud, konkreetselt seda kava hinnates ei jää Eesti võimlejad millegagi maha.
Gurbanova sai MM-pronksi Aserbaidžaani võistkonna liikmena, aga vaieldamatult on ta maailmas võimlemises eesotsas.
Hanna Rabtsava (MMi-hõbe) kurikakava:
Mölder: Ehkki tasemelt peaks Rabtsava Gurbanovast üle olema, tuli ka siin vahendikaotus. Aga kuna tegu on uute kavadega, on täiesti normaalne tulla Tartusse ja teha need vahendikaotused ära siin. Testida siin kõike.
See kava oli juba natuke keerulisem kui Gurbanoval, oli palju raskeid viskeid. Huvitav kava, mille vahendikaotus natuke ära rikkus.
Aliya Garayeva (kolmekordne MMi-pronks) lindikava:
Mölder: Mul on tunne, et ta ei saanud kava alguses minema, sättis hulk aega linti. Jäi tunne, et seal oli mingi sõlm sees. Ja loogiliselt tuligi apsakas, vahendikaotus. Aga muidu oli väga võimas kava.
Võin öelda, et võrreldes tippudega tegid Eesti võimlejad oma kavu isegi puhtamalt, nii et meil ei ole häbeneda mitte midagi.