Kui sügisvärvides lehed on puude otsast juba paljuski langenud, lisavad siin-seal okstele värvi kauni sulestikuga linnusalgad. Soome keskosas ja sealt põhja pool pesitsevad siidisabad on rändamas talveks lõunasse ning pugukosutus kulub teekonnal marjaks ära.
Turistid kaugelt põhjast saabusid puhkust veetma
17. oktoober 2016, 12:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elurikkuse andmebaasi registreeritud vaatluse järgi algas siidisabade ränne nädalapäevad tagasi ning just praegu võib neid kohata päris ohtralt. Tänavu on Eestis ka väga hea pihlaka-aasta, mistõttu ei kiirusta linnud siit lahkuma. Mõned võivad jääda koguni talvituma. See sõltub aga eelkõige sellest, kas marju jätkub kauemaks või tuleb neid siiski lõuna poolt otsima minna. Peale marjade sobivad neile toiduks ka kõikvõimalikud seemned.
Suleliste põhilised elupaigad on aga metsatundrad ja taigad, nii okas- kui kasepuumetsad. Puu otsa okstest punutud pessa muneb emaslind tavaliselt kolm kuni kuus muna. Isaslind toidab emast haudumise ajal. Poegi toidetakse pesas paar nädalat, siis hakkavad nad juba ise liikuma.
Suurem osa efektse välimusega turistidest suundub praegu pikemale puhkusele Kesk-Euroopa aladele. Mõned jõuavad Vahemere äärde välja.
Koos siidisabadega näeb pihlapuudes praegu sageli ka kuldnokki ja rästaid.