Tartu Postimees pakkus riigikogusse kandideerivatele erakondadele võimaluse avaldada oma seisukohti mõningais Tartut, Tartumaad ning ka laiemat üldsust puudutavais asjus, esitades neile 14 küsimust (avaldatud 24. jaanuaril). Ettepanekule vastas seitse erakonda. Jätkame nende vastuste avaldamist.
5. Järjepidevalt on suurenenud inimeste omaosalus tervishoius: tasulised haiglapäevad, visiiditasu erakorralises meditsiinis, statsionaarse hooldusravi hinna tõus, tasuline taastusravi, rääkimata hambaravist ja ravimitest. Kui kaugele on sellega veel võimalik minna või oleks aeg tõmmata pidurit? Kus näeb teie erakond kõige kiiremat leevendust?
Isamaa ja Res Publica Liit
Patsientide omaosalust on tarvilik leevendada. Seda saavutame rahastamisallikate mitmekesistamisega ning efektiivsusega tervishoius. Üks suurimaid omaosaluse probleeme on seotud ravimitega. Madalamate tulurühmade inimeste tervisekuludest läheb 84 protsenti ravimite omaosaluseks.
Ravimite valdkonnas toetame käsimüügiravimite müügi piirangute leevendamist, et alandada hinda konkurentsi kaudu. Samuti peame otstarbekaks retseptiravimite puhul geneeriliste ravimite kasutamise paremat motiveerimist. Otstarbekas on asuda riigieelarvest täiendavalt kompenseerima retseptiravimite omaosalust teatud ühiskonnagruppidele nagu eakad ja kroonilised haiged. Praegu kulutab vanaduspensionär uuringute järgi ravimitele keskmiselt kuu pensioni.
Lisaks toetame meie tervishoiuteenuste eksporti, mis oleks tervishoiuasutustele lisaraha allikas. Otstarbekas on motiveerida tööandjaid rohkem panustama tervisekindlustusse. Selleks on mõistlik kaotada erisoodustusmaks nn inimkapitali investeeringutele, mis hõlmaksid ka teatud tervisekindlustuse kulusid.
Omaosaluse kulude jaotamiseks pikemas ajalises ulatuses on otstarbekas seada tulevikus sisse haigekassa juures veel üks kindlustusskeem, mis kataks eelkõige hambaravi ning taastus- ja hooldusravi omaosaluse kulusid. Hooldusravis peame otstarbekaks vastavalt hooldusravi arengukavale kehtestada seadusega kolmepoolne rahastamisskeem, kus osalevad haigekassa, omavalitsus ja patsient.
Keskerakond
Kõik loetletud arengud on tulnud kaasa nn õhukese riigi ideoloogia elluviimisest. Riigieelarve prioriteete on vaja oluliselt korrigeerida. Meie valimisplatvorm selle poole püüdlebki.
Esiteks seisame kindlalt vastu Reformierakonna plaanile seada kõrgepalgalistele sotsiaalmaksu ülempiir, sest sellega tekitataks nii pensionikassasse kui ka haigekassasse veel sadade miljonite eurode ulatuses puudujääki.
Meie hinnangul peab ravikindlustusraha minema otse inimeste ravimiseks, seega tuleb haiglate kapitalikulud tasuda otse riigieelarvest. Viimaste aastate ravimite ja meditsiinitehnika käibemaksu tõus on samuti kasvatanud ravimite hindu ning suurema osa sellest käibemaksutõusust peab katma haigekassa.
Alandame ravimite ja meditsiinitehnika käibemaksu tagasi 5 protsendile, selle arvelt säästetud rahast saab haigekassa suurendada retseptiravimite hüvitisi kõigile pensionäridele ja lastele.
Lubame taastada ka hambaravihüvitise ning vähendame inimeste omaosalust hooldusravis.
Reformierakond
Oluline on mitmekesistada tervishoiu rahastamist ning suurendada võimalusi vabatahtlikuks tervisekindlustuseks. Praegust süsteemi tuleks muuta nii, et inimeste ravikindlustuseks mõeldud raha läheks valdavalt raviteenuste rahastamiseks. Usume, et igaüks peaks saama valida endale sobivaima tervishoiuteenuse, ning seetõttu toetab Reformierakond Euroopa Liidu tasemel patsientide vaba liikumist võimaldava seadusandluse loomist.
Samuti peame õigeks ravi pakkuvate teenuseosutajate paljusust ja raviks ette nähtud raha suuremat sidumist patsientidega, et avardada Eesti piires patsientide raviteenuste valikuvõimalusi. Tervishoiuteenuse tagamiseks kõikjal Eestis loome asendusperearstide süsteemi, mis tagaks perearsti igale elanikule ka siis, kui oma perearst pole mingil põhjusel kättesaadav.
Tähelepanu tuleb pöörata ka ennetustööle, suurendades nii laste kui täiskasvanute korrapäraste tervisekontrollide mahtu. Peame tähtsaks riikliku südamestrateegia ja vähistrateegia uuendamist ning selle toetamiseks suurendame noorte arstide riiklikku tellimust.
Tõsta tuleb patsientide teadlikkust, pakkudes neile võimalikult palju ja kvaliteetset infot tervishoiuteenuste kohta. Suurema ravimite valiku tagamiseks Eestis tuleb tihendada koostööd nii Euroopa Liidu kui muude riikidega, et Eesti turu väiksus ei takistaks ravimite kättesaadavust.
Rahvaliit
Kuigi Eestis on nii naiste kui ka meeste keskmine eluiga viimastel aastatel pikenenud, on endiselt probleemiks kõrge varajane suremus, kõrge haigestumus ja vilets elukvaliteet. Oleme jõudnud olukorda, kus osa inimesi ei ole suutelised tasuma hambaravi ja ka muude tasuliste tervishoiuteenuste eest või käivad haigena tööl, sest ei saa endale lubada tasustamata haiguslehega kojujäämist.
Ilma tervishoiusüsteemi riigipoolse rahastamise suurendamiseta (hambaravi toetamine, ravimite käibemaksu alandamine varasemale tasemele) ei ole võimalik tagada vajalikku ja kättesaadavat tervishoiuteenuste mahtu ning kvaliteeti. See on kõige kiirem tee.
Tervishoiukulude üleliia paisumist aitab aga vältida suurem tähelepanu tegevustele, mis aitavad haigusi ennetada ja neid õigel ajal avastada ning on suunatud rahvatervise hoidmisele.
Kristlikud Demokraadid
Haigekassa opereerib maksumaksja rahaga, maksumaksjal on õigustatud ootus saada oma raha eest vajaduse korral ravi. Haigekassa peaks esmalt hoolitsema selle kui prioriteedi eest. Ka hambaravi kulud peaks tasuma haigekassa.
Probleemiks on haigekassasse makstava raha väär kasutus. Eesti on ehitanud läbi aastate miljoneid maksvaid haiglaid, mille ülikallist sisustust kasutatakse ainult osalise koormusega. Lahenduseks oleks parem haiglate töö koordineerimine, mis säästaks palju kalli tehnoloogia ostudelt.
Palju makstakse ka ravimifirmadele. Investeeringud uutesse haiglahoonetesse ja sisustusse ning riigi dotatsioonid ravimitele peaksid tulema rahast, mis jääb üle esmavajadustest.
Eestimaa Rohelised
Roheliste ja vabade kandidaatide ühisplatvormi üks kesksetest seisukohtadest on, et tervishoiule peab minema vähemalt 7 protsenti SKPst. Praegu on see vaid 5 protsendi lähedal.
Me toetame kõiki meetmeid, mis aitavad pikendada Eesti elanike tervelt elatud aastaid. Ühe võimalusena näeme vabatahtlikku lisakindlustust, aga ka ressursitasude osalist suunamist tervishoidu (praegu ei kajastu põlevkivitööstuse põhjustatud tervisekahjustused põlevkivitoodete hinnas).
Tervishoiule eraldatav raha ei kata praegu ilmselgelt kasvavaid vajadusi sõltumata sellest, kuidas seda vähest jagada. Lisaraha peaks eelkõige minema ennetusse, taastus- ja järelravisse, et arstide heast tööst oleks võimalikult palju kasu.
Kiiresti tuleks kaotada erisoodustusmaks neilt ettevõtete kulutustelt, mis on tehtud töötaja tervise heaks – sh hambaravi ja taastusravi.
On aeg kehtestada kutsehaigus- ja tööõnnetuskindlustus. On aeg anda inimestele võimalus koguda raviraha isiklikku maksuvabasse fondi.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Tervishoiusüsteemis napib raha. WHO on korduvalt rõhutanud, et riigi panus tervishoidu on liiga väike. Et raviteenused saaksid kõigile kättesaadavamaks, tahame maksutulude arvel suunata tervishoidu lisaks üle 255 miljoni euro.
Meie mõte on, et üldarstiabi kulud kaetaks riigieelarvest, mitte ravikindlustuse rahast. Seega saaksid ravikindlustamata isikud perearsti juurde samadel alustel nagu ravikindlustatud. See hoiaks oluliselt kokku vältimatu ravi ja kiirabi kulusid. Haigekassa oleks seejuures endiselt perearstide lepingupartner ja vastavad kulud peaksid igal aastal suurenema kooskõlas sotsiaalmaksu laekumise kasvuga.
Vananeva rahvastikuga ühiskond paneb mõistagi meditsiinisüsteemile üha suureneva koormuse. Ent meil on ka enam kui 76 000 töövõimetuspensionäri. Peame äärmiselt oluliseks tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi loomist. See aitaks suurt hulka inimesi ravida, nende tervist taastada sääraste tööandjate raha eest, kes pole taganud oma töötajatele korralikke töötingimusi. Kokkuhoitud haigekassa raha saaks suunata muuks otstarbeks.
Hooldusravi arengukava on küll vastu võetud, kuid täitmata, sest tänini pole kindlaid rahastamispõhimõtteid. Need tuleb kähku selgeks vaielda, et parimal moel ühitada haigekassa, omavalitsuste ja inimeste endi võimalused tänapäevase hooldusravi loomiseks.
Ravimitest. Kergendust toov meede oleks langetada retseptiravimite käibemaks praeguselt 9 protsendilt 5 protsendile. Ka tuleb kehtestada kindel piir ravimite müügihinnale.
Hambaravist. Tahame pikendada tasuta hambaravi päevaõppes õppijaile kuni 26. eluaastani, hüvitada pensionäridele kord kolme aasta jooksul 255,65 eurot proteesimiskulusid (või hambaravikulusid neile, kes proteesimist ei vaja), kõigile teistele aga taastada hambaravihüvitise.
Ja veel: haigekassal tuleb lasta ravikindlustuse reserve sihipäraselt kasutada, mitte hoida neid kinni avaliku sektori eelarve tasakaalustamise põhjusel.