Härma kool tegi poistest inimesed

Priit Pullerits
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Parimate õpilaste paraadpilt, ülal vasakult teine loo autori esimene pinginaaber Toomas Tamm. Väljalõige 1981. aasta Edasist.
Parimate õpilaste paraadpilt, ülal vasakult teine loo autori esimene pinginaaber Toomas Tamm. Väljalõige 1981. aasta Edasist. Foto: Miina Härma gümnaasiumi arhiivist

See juhtus kas teise või koguni esimese klassi lõpus – ja aeg oli siis 1970ndate algus –, kui leidsime viie-kuue poisiga, kes kõik nüüd elus mõjukatel kohtadel – kes Ameerikas arst, kes Eestis kohtunik –, et kultuuriline harimine pole meile vajalik. Olime ju niigi nõukogude aja eliitkooli, Tartu 2. keskkooli, nüüdse Miina Härma gümnaasiumi kasvandikud.

Mitte et me ise end teistest Tartu koolipoistest seetõttu kuidagi paremaks pidanuks – targemaks, mis seal salata, ikka küll, ja selle arvamuse paikapidavust kinnitasid igal sügisel direktori uhkelt esitletavad arvud, kui paljud meie kooli lõpetanud ülikooli sisse said –, aga klassiga kunstimuuseumi külastamine polnud meie arvates ea- ega huvikohane. Selle asemel läksime kambaga Tähtvere metsa.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles