Üle-eelmisel laupäeval sai hoo sisse tänavune põdrajaht, mille käigus peavad Tartumaa jahimehed küttima vähemalt 350 looma. Mullu saadeti siinmail taevastesse padrikutesse 363 põtra.
Tartumaa kütid lasevad tänavu kolm- ja poolsada põtra (1)
10. oktoober 2016, 15:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaameti Jõgeva, Tartu, Põlva, Võru ja Valga maakonna jahinduse spetsialist Margo Tannik rääkis, et laias laastus on tänavused küttimismahud sama suured kui mullu ja tunamullu. Viimastel aastatel on siiski lastud põtru varasemast rohkem, et vähendada metsakahjustusi.
Ta lisas, et Tartumaal pole põtrade tekitatud kahjustused veel väga suured, kuid need on siiski märgatavad. Kõige enam satuvad löögi alla noored haavikud, samuti teevad põdrad pahandust männinoorendikes ning ka kuuskede koor on neile üpris mokkamööda. Põdrakahjustustega puudest tavaliselt enam asja ei saa, nentis Tannik.
Tartumaa põdrarikkamad piirkonnad asuvad maakonna kirde-, kagu- ja idaosas, samuti Alam-Pedja looduskaitseala lähedusse jäävatel aladel. Just sealkandis tegutseb Laeva jahiselts, mille juhatusse kuuluv Viljar Ilves tõdes, et hooaeg on alanud väga edukalt. Enam kui pooled 17 ette nähtud põdrast on neil juba kütitud, kuigi põdrajaht kestab 15. detsembrini.
«Hiilimisjahi ajal oli meil väga vaikne ja see tulemusi ei toonud (põdrapullidele on lubatud varitsus-, hiilimis- või peibutusjahti pidada alates 15. septembrist, ajujahihooaeg sai alguse 1. oktoobril – toim). Ajujahil on õnn aga olnud meie poolel ja oleme kahe nädalavahetusega küttinud juba kümme põtra,» rääkis Ilves.
Viljar Ilves tõdes, et nende jahiselts tegutseb ühel väiksematest pindaladest, ent tänu Alam-Pedja looduskaitseala lähedusele on põtru nende kandis keskmisest rohkem. Siiski ei soovi nad liiga palju loomi küttida, ka tänavu plaaniti võtta 16 põdraluba, erametsaomanike surve tõttu võeti aga üks luba rohkem.
Samas märkis Ilves, et päriselt ta kohalikest erametsaomanikest aru ei saa, kuna nende maadel pole põdrakahjustused probleem – okaspuid on nende jahimaadel vähe, peamiselt asub seal hõre kaasik.
Ta lisas, et jahimehed soovivad üldiselt mõistlikku ja jätkusuutlikku küttimismahtu. «Suurtel küttimismahtudel peaks olema ikkagi põhjus, kuid vähemalt Tartumaa erametsaomanike puhul sellest rääkida ei saa,» ütles Ilves. «Nendel on lihtsalt mingi tunnetuslik soov, et tuleks rohkem küttida, kuid konkreetseid andmeid pole nad minu teada jahindusnõukogule esitanud.»
Küll tuleks tema sõnul kriitilise pilguga üle vaadata suurkiskjate ohjeldamise kava. Kuna seakatk on metsad metssigadest tühjaks teinud, on kiskjad hakanud jahtima põtru ja metskitsi. Juba lähitulevikus võib nende arvukus märkimisväärselt väheneda.
Põdrajaht Tartumaal eelmisel aastal
Kokku kütiti 363 põtra, neist 134 pulli, 120 lehma ja 109 vasikat.
Kõige enam põtru, 35, kütiti Peipsiääre jahipiirkonnas, järgnesid Meeksi (33), Kambja (26), Alatskivi (25) ning Elva ja Järvselja jahipiirkond (24).