Sadakond Tartu tantsijat hurmas Pihkvat

Aime Jõgi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
  • Duende stuudio viis 1. oktoobril kaks bussitäit esinejaid Venemaale

Duende flamenko- ja kõhutantsijad koos muusikutest kvartetiga Castaño teenisid Pihkvas oma kahe ja poole tunnise kontserdiga vaimustavaid aplause ning isiklikke tänuavaldusi. 

Pihkvalanna Olga Skaistkalne, kes on lapsest peale tantsuga tegelnud, ütles, et tema ei mäleta, et eestlased oleksid Pihkva kultuurikeskuse laval üldse kunagi üles astunud.

Seda suurem oli tema rõõm nüüd, sest nüüd kuulus ta ka ise Eestist kohalesõitnud esinejate perre.

Olga Skaistkalne tuli Pihkvast Tartu ülikooli õppima slaavi filoloogiat neli aastat tagasi. Duende kunstiline juht Tiina Pikas tunneb teda juba mitu aastat. 

Kui tüdruk esimest korda ta juurde astus ja oma taustast kõneles – Skaistkalne on Pihkvas tantsinud rahva- ja estraaditantsu, samuti klassikalist tantsu –, võttis ta tema soovi stuudioga liituda tõsiselt. Pikas pani Skaistkalne treenima samal ajal nii algajate kui edasijõudnute rühmas, et neiu saaks vast omandatud tehnikaga hakata kohe ka koreograafiat harjutama.

Pole kahtlust, et Pihkva kontserdireisi idee taga seisab Olga Skaistkalne isiklikult. 

Lahked võõrustajad

Tartus 17. aastat tegutsev stuudio Duende võttis Pihkvasse kaasa läbilõike oma viimase kümnendi efektsematest kavadest – sagedaste kostüümivahetustega flamenko- ja idamaiste tantsude numbreid. 

Duende kõhutantsijad
Duende kõhutantsijad Foto: Erakogu foto

Duende kõhutantsija ja treener Leena Mägi kiitis eriti venelaste külalislahkust. Eestlased paluti kõigepealt pirukalauda keha kinnitama. Peaproovi ajal täideti abivalmilt iga pisimgi soov ning lavapõrandat pesti nii enne kui pärast proovi. Kardinapoisile, kes eesriiet kinni ja lahti tõmbas, meeldisid esinejad sedavõrd, et ta küsis, kas eestlastel bussis vaba kohta on.

Tiina Pikas tõstis esile ka venelaste konfereerimiskunsti, kuna Eestis ei ole teadustamine ammu enam moes.

«Millise kaasaelamisega see pihkvalanna meie etendust juhtis,» meenutas Pikas. «Ja kuidas ta kõik oma vahelaused minuga veel enne kontserti läbi rääkis.»

Sabaga kleidid.
Sabaga kleidid. Foto: Erakogu

Kuna eestlased ei teadnud, kui hästi Pihkvas flamenkotantsu tuntakse, palus Tiina Pikas vahetekstideks tõlkida ka selgitusi, alates flamenkotantsu keppidest ja lehvikutest kuni sabaga kleitideni välja. Nii sai kontsert lisaks vaatemängulisusele väga informatiivne ja hariv. Saalis jälgis toimuvat enam kui paarsada inimest.

Pihkvas neli huvilist

Vaheajal tuli Tiina Pikase garderoobi keegi naine, kes ütles, et Pihkvas on neli naist, kes flamenkoga tegelevad. Need neli naist viibisid ka saalis ja küsisid pärast, kuidas Tiina Pikas neile meistriklassi tunde andma tulla saaks, ja uurisid lähemalt eestlaste kostüüme.

Tiina Pikas rääkis veel, et väga paljudele noortele oli üllatuseks, kui lähedal asub Pihkva ja kui ilus on sealne sügisestes värvides maastik ning kui lahked on sealsed inimesed. 

Olga Skaistkalne ütles, et temagi tunneb end Duende stuudios mugavalt ja tal läheb väga hästi, mis sest, et kogenud rühma tantsijate treeningustaaž on juba 12 ja enam aastat ning et naisi käib stuudios koos väga erinevas vanuses. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles