Läinud neljapäeva õhtul, kui presidendi kõneni Eesti Rahva Muuseumi avaõhtul oli napilt paar tundi, käis Raadil vilgas töö. Siin rehitsesid haljastajad Muuseumi tee ääres mulda siledamaks, seal kõpitsesid töömehed Roosi tänaval sillutist kohendada. Nähtu oli just kui kokkuvõte sellest, kuidas ERMi peamaja ehitus Raadil on ellu kutsunud terve piirkonna muutumise, aga see kõik on kuidagi hiljaks jäänud.
Juhtkiri: kallis kingitus tühermaa serval (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu linnal ei ole selle Raadi piirkonnaga mingit tõsist suhet tekkinud. Inimestel on sinna asja olnud eeskätt autoturule, koerte varjupaika ja põõsa alla prügi sokutama.
Linnavõimude tegevus on piirdunud peamiselt lammutamisega endises sõjaväelinnakus, kus 25 aastaga said seni kasutuses olnud katusega ja köetud majadest varemed. Ka neist hoonetest, mille puhul kahtlemata saanuks rääkida kultuuri- ja ajalooväärtusest.
Jah, me teame suurhalli ihalusest ning ekspertide tõdemusest, et see ära ei tasuks. Jah, me mäletame luhtunud unistust vanatehnikamuuseumist. Ka püüdlust teha Raadile Waldorfi kooli hoone.
Tõesti, äsja lõppes linna korraldatud ideevõistlus Roosi tänava lennukiangaaride kasutamise kohta ja samasugune ka teisel pool tänavat oleva krundi kohta. Üks konkurss päädis läbikukkumisega. Teisel sai võidu tagurpidi maja plaan. Aga seda kahtlemata huvi äratavat maja veel pole. Ja kui see imemaja ka valmib, vajab ta naabreid, kelle pärast oleks samuti põhjust võtta ette teekond Raadile.
ERMi maja vahetust ümbrusest vähemalt õhkub aimdust, milline tore keskkond sellest praegu küll söötis põldu meenutavast alast saada võiks. Muuseumi peauks on Raekoja platsist kahe kilomeetri kaugusel. Umbes niisama kaugel kui Eedeni keskus, ülikooli kliinikud või laululava. Milline rikas linnakeskkond nende tähiste vahele mahub! Kuid Raadi suunal haigutab pimedus ja tühjus.
Tartu linn ei tohi lasta ERMi hoonel üksildusse jääda. Uus muuseum on loonud hea võimalus võita Raadi tühermaa tagasi, muuta see mitte-Tartust Tartuks nõnda, et see oleks sama omane kui Supilinn või Karlova või Tähtvere. Et poleks võõristust.
Eesti Rahva Muuseumi uus hoone on Tartule meeletult suur kingitus. Sellesse kingitusse on samas kätketud tohutu võimalus. Võimalus meelitada meie linna külalisi mujalt Eestist ja kogu maailmast.
Sellesse kingitusse on aga kätketud ka meeletu vastutus. Sest Eesti rahva raha eest saadud kingituse üksiku ja kurvana põlluserva konutama jätmine oleks linna poolt suisa kuritegu. ERM ise ei saa aga loota, et uudsuse ja moodsuse võlu toob rahvamasse kohale ka paari aasta pärast. Muuseum peab oma hiilgusest kuulutama kogu maailmas.