Erakonnad vastavad Tartu Postimehe küsimusele koolivõrgust

Foto: SCANPIX

Tartu Postimees pakkus riigikogusse kandideerivatele erakondadele võimaluse avaldada oma seisukohti mõningais Tartut, Tartumaad ja ka laiemat üldsust puudutavais asjus, esitades neile 14 küsimust (avaldatud 24. jaanuaril). Ettepanekule vastas seitse erakonda. Jätkame nende vastuste avaldamist.  

3. Kas riigikoolis antakse paremat haridust kui munitsipaalkoolis? Milleks neid õieti vaja on?
---------------------------------------------------------

Isamaa ja Res Publica Liit
Riigi üldhariduskoolid on kas erivajadustega laste koolid või selgelt omanäolised koolid. Viimasesse rubriiki kuuluvad neli praegust riigigümnaasiumi: Tallinna muusikakeskkool, Narva Vanalinna kool (eestikeelne õpe venekeelsetele lastele), Nõo reaalgümnaasium ja Noarootsi gümnaasium. Kaks viimast on ka nn puhtad gümnaasiumid ja võtavad sellistena vastu õpilasi kogu Eestist. Riigigümnaasiumidena on nad mujalt tulnuile rohkem avatud kui omaenda põhikoolidega ühendatud munitsipaalgümnaasiumid. Koolide endi tase on ka tõepoolest suhteliselt kõrge. Kvaliteedi annab ka riigi stabiilne toetus, kuid peamiselt siiski puhtaks gümnaasiumiks olemine.
.
Keskerakond
Gümnaasiumide riigistamise ideoloogid on viimastel aastatel mõnikord seletanud, et riigikoolidest saadava hariduse tase oleks kindlasti kõrgem, kui... neile täiendavalt raha anda. Selge see, et omavalitsuste ebapiisav ja neile pandud ülesannetele mittevastav rahastamine ei aita hariduselu edendada.

Ent ega pelgalt sildivahetus ka asja paremaks tee. Kahjuks püütakse praegu gümnaasiumireformi varjus ajada mitmeid muid asju ja gümnaasiumide riigistamise projekt on tugevasti seotud valitsuse laiahaardeliste püüdlustega kärpida omavalitsuste volitusi.


Reformierakond
Omandivormist tähtsam on hariduse kvaliteet. Põhjuseid, miks riik võib otsustada ühe kooli ülalpidamise enda kanda võtta, on mitu. Näiteks on erivajadustega õpilastele mõeldud koolid riigikoolid – Tartu Emajõe kool ja Tartu Hiie kool, millest esimene on mõeldud nägemis- ning teine kuulmis- ja kõnepuudega lastele kogu Eestist.

Riigikooli loomine võib olla tähtis ka regionaalarengu seisukohalt. Näiteks Viljandisse uue gümnaasiumi rajamine oleks praeguses majanduslikus olukorras omavalitsusele väga keeruline, kuid haridusministeeriumi investeeringute toel saab piirkonnale vajaliku gümnaasiumi loomine siiski võimalikuks. Lisaks võib riigikooliks olla mõni väga konkreetse tegevusvaldkonnaga õppeasutus, kuhu oleks huvi kandideerida õppuritel kogu Eestist.

Rahvaliit
Ei anta, sest koolis pakutava õppimise, huvitegevuse, isetegevuse ja sportimise kvaliteet ehk ande arendamise edukus ei sõltu niivõrd kooli tüübist, kuivõrd kooli töökorraldusest. Põhikoolide tööd suudavad omavalitsused edukalt korraldada, koolihooned hoitakse korras, õpetajaid ja juhtkonda valitakse hoolega, õpilaste transport on sujuv. Riigieelarvest toetatakse omavalitsusi pedagoogide palga ja täiendusõppe eest maksmisel, õppevahendite soetamisel, õpilaste toitmisel koolis.

Raskused võivad tekkida kesk- ja gümnaasiumihariduse andmisel maal ja väiksemates linnades endistest keskkoolidest tekkinud ühisgümnaasiumides, kus õpilaste hulk on elukorralduse muutuste tõttu vähenenud.
Riigigümnaasiumide loomine tõmbekeskustesse on võimalus anda kvaliteetne keskharidus põhikoolilõpetajatele. Siia saab koondada normaalseks koolitööks vajaliku hulga õpilasi ja tagada pedagoogide kohapealne töökoormus. Näiteks Nõo reaalgümnaasium muudeti 1994. aastal riigikogu otsusega riigikooliks. Kõrval töötab edukalt munitsipaalomandis olev Nõo põhikool.

Teised riigikoolid on vajalikud erihariduse andmiseks, neisse tulevad üksikud abivajajad omavalitsustest, kus on vaja eriettevalmistusega pedagooge ning õpilastele erilisi elamistingimusi. Riiklik rahastamine tagab sellistest omavalitsustest pärit õpilastele kvaliteetse koolituse.

Eestimaa Rohelised
Kooli omandivorm on teisejärguline. Omandivormi ja koolivõrgu optimeerimise küsimused on eriti linnades peamiselt asendustegevus. Rohelistele on põhiline sisu – et koolist tuleks haritud noored, kes suudaks elus hakkama saada ja muutuvate oludega kohaneda. Praegu on tööpuudus suurim noorte ja põhiharidusega inimeste seas ning Eestimaa Roheliste soovitatav kohustuslik keskharidus aitaks seda tulevikus vältida.

Omandivormist ja ehitus- või remondirahast rääkimise asemel tuleb keskenduda hariduselu sisulisele ümberkorraldamisele. Samuti tuleb hakata õppeprotsessi ümber kujundama individuaalõppelt rühma- ja võrguõppele ehk sobivamaks sellega, millises keskkonnas ja kuidas inimene hiljem tööd hakkab tegema.

Vormist rääkides on liikumine riigi ülalpeetavate gümnaasiumide suunas tervitatav. Riigikoolide asutamine aitaks selgemalt lahutada põhikoolid gümnaasiumidest.

Muu hulgas vähendaks see linnades survet vastuvõtukatsete korraldamiseks

1. klassi. Nii vabaneksid lapsed vanemate pealesurutud edukuse stressist ja saaksid minna asukohalt kõige sobivamasse kooli. Ühtlasi oleks kõigi põhikoolide lõpetajad gümnaasiumi saamisel võrdses olukorras.
Maapiirkondades on möödapääsmatu valdade koostöö ühiselt ülalpeetavate gümnaasiumide loomiseks. Kuni vabatahtlik koostöö ja hariduspiirkondade kontseptsioon alles juurduvad, on abiks ka riigi ülalpeetavad gümnaasiumid.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Kõigepealt on oluline mõista, et haridust ei saa anda. Saab luua tingimused õpilase arenguks, toetada tema huvisid, luua õpikeskkond uute teadmiste ja seoste omandamiseks jne. Kindlasti ei sõltu kooli tase ja võimalused omandivormist, kas tegemist on munitsipaal- või riigikooliga.

Viimastel aastatel on räägitud pisut rohkem riigikoolidest just seoses loodavate puhaste gümnaasiumidega. Kuna gümnaasiumidel pole koolipiirkonda ja seal võivad õppida noored kogu Eestist, on nende riigile andmine üks võimalus.  Aga siis tuleks kogu keskharidus viia samale haldustasandile. Meile tundub, et see vähendaks võistlust õpilaste pärast, mis käib ju ainult koolide rahastamise huvides, mitte õpilastele parima hariduse tagamise huvides.

Üksikuid riigikoole on mõtet asutada vaid siis, kui nad spetsialiseeruvad mingile spetsiifilisele valdkonnale ja teenindavad kogu riiki. See üksik universaalne riigigümnaasium, nagu Viljandisse luuakse, läheb väga kalliks ja lõhub paljud head koolid Viljandis ära.

Miks tahetakse anda mõned koolid üle riigile – üks linnade sellise huvi põhjusi on olnud soov pääseda koolimajade remondi ja ülalpidamise kuludest. See aga on juba võimutasandite rahapoliitiline pimesikumäng, mille taustaks lõhkilaenatud eelarved, tulude ebaõiglane jaotus või liigmadalad krediidimäärad. Õigem oleks teha ausad tervikotsused hariduse kvaliteedist lähtudes.

Kristlikud Demokraadid
Koolimaja omaniku staatuse muutus ei muuda seal antavat haridust ei paremaks ega halvemaks. Asi seisab võimu tsentraliseerimises. EKD toetab võimu detsentraliseerimist võimaluste piires. Riik ei peaks tegelema koolimajade haldamisega. See võiks jääda kohalike omavalitsuste pädevusse.