Eesti keele selge hääldamine on oluline küll

Logopeedia lektor Marika Padrik hoiab süles tervet virna uusi õpikuid. «See on väikese Eesti kohta, kus eesti keele kõnelejaid on alla miljoni, suur saavutus. See on teaduspõhine käsiraamat, mille autorite hulgas on palju praktikuid,» ütleb ta uhkelt, olles ka ise mitme peatüki autor. Foto: Sille Annuk

Vana-Kreeka riigimees Demosthenes tegi murdlainete kohinas kõne- ja hääleharjutusi, hoides suus väikseid kive ja rinnal tinaplaate, et parandada oma hääldust ja hingamist. Uus kõrgkooliõpik kommunikatsioonipuuetest ja nende ravist on väikse Eesti kohta samuti suur saavutus, ütleb raamatu üks toimetajatest logopeed Marika Padrik.

Suhtlemisel vajame keelt, analüüsi- ja mõtlemisoskust, tähelepanuvõimet. Ka peab inimesel olema kuulmis- ja nägemismeel kuni väga peente lihasteni välja, mis suudavad häält teha ja juhtida. Logopeed tuleb appi siis, kui miski neist komponentidest oma ülesannet ei täida ning suhtlemine saab häiritud.

Tartu ülikooli eripedagoogika osakonna juhataja, logopeedia lektor Marika Padrik, kas logopeedia puudutab ainult neid, kelle kõnega on juba midagi juhtunud, või saab seda laiendada ka neile, kes ei räägi, näiteks beebidele?