Eksvangidega tegelemine loob, mitte ei vähenda turvalisust

Jako Salla
, justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika analüüsi talituse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jako Salla
Jako Salla Foto: SCANPIX

Plaan rajada Tartu piirile Vahi teele endiste vangide keskus hirmutab sealseid elanikke. On peetud kirglik rahvakoosolek ning kogutud keskuse vastu allkirju. Küsimust koguneb nüüd erakorraliselt arutama Tartu vallavolikogu. Kas rahva hirmul üldse võivad olla suured silmad?

Tuumajaamal, tuulepargil, prügilal, narkomaanil või elus vigu teinud inimesel on üks ühisnimetaja: üldjuhul ei suhtu inimene neisse tingimata halvasti, aga kodu ligidusse neid ka ei taha.

Inimestele, kes on vanglast vabanenud ja kes on selgelt tõestanud oma motivatsiooni tulla tagasi normaalsesse ellu ning hoiduda tagasilangusest, on justiitsministeerium loonud kolm keskust, kus pakutakse nii nõustamist, tugiisikut kui ka ajutist peavarju. Selleks, et ühiskonda seaduskuulekana naasta sooviv inimene ei satuks vanglast tänavale ja vanade kaaslaste sekka, vaid et tal oleks tugiisiku, ajutise elukoha ja vajaliku abiga võimalus endale jalad alla saada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles