Galerii: õunaõuepäevalised kogusid ubinaid elevantidele

Raimu Hanson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tähtvere seltsi algatatud õunaõuepäevadel oli täna Veski tänava päevakeskuse taha sõidutatud auto järelkäru, et koguda õunu Tallinna loomaaia elevantidele. Aedaderohke Tähtvere elanikud haarasid algatusest isukalt kinni ja täitsid käru esimese tunniga. Eriti lahked aiaomanikud loovutasid elevantidele ka kõrvitsaid ja kurke.

Õunaõuepäevade korraldajad olid üleskutsele lisanud: Tallinna loomaaia elevantidele toodagu ilusaid, magusaid, puhtaid ja kuivi õunu. Kas elevant sööb tõesti ainult magusaid ja ilusaid õunu?

«Eks neile ikka need magusamad ja mahlasemad maitsevad rohkem. Ja et õunal oleks ikka korraliku õuna suurus. Pisikesi pooltooreid visse ei taha küll keegi,» ütles loomaaia loodushariduse osakonna asejuhataja Inari Leiman. «Paradiisiõunu me pole neile pakkunud, aga tõenäoliselt ei taha nad neidki eriti – liiga väikesed.»

Aga mis siis, kui saadetakse hapusid õunasorte? «Oleme need kompotiks keetnud ja kompoti või mahlana elevantidele andnud,» lisas ta.

Elevantide maius

Elevant, nagu väike lapski, võib Inari Leimani sõnul maitsvat asja süüa korraga liiga palju. «Sestap ei ole me katseid teinud, et kui palju ta ära süüa võiks – ei taha kõhulahtisusega riskida,» märkis ta.

Praegusel õunarohkel ajal saavad Tallinna loomaaia elevandid hommikul nina peale kasti õunu ja päeva peale veel lisa. «Kokku tuleb päevas vahest 30 kilo õunu elevandi kohta,» lisas Leiman. «Need visatakse aedikusse laiali, et nad ei saaks seistes õunu lihtsalt suhu kühveldada, vaid peaksid liigutama, otsima ja vaeva nägema. Mõjub taljele hästi ja teeb asja põnevamaks ka.»

Päevas sööb üks elevant umbes 200 kilo toitu, nii et õun on ikkagi rohkem nagu maius. Põhitoiduks on hein, oksad, rohi ja köögiviljad.

Tallinna loomaaias elab kolm Aafrika savannielevanti: isane Carl ning emased Fien ja Draay. Nad kõik on tallinlased aastast 1985, sündinud on nad aga paar aastat varem Krügeri rahvuspargis Lõuna-Aafrika Vabariigis.

Kodukohvikud

Osa tähtverelasi ei saanud õunaõuepäevade rahvarohkele peoplatsile Tähtvere päevakeskuse juurde minna. Põhjus on täiesti arvestatav: nad tegid laupäeval ettevalmistusi kodukohviku avamiseks ja pakkusid täna oma aedades külalistele head-paremat.

Seltsi veebisaidi www.tähtvereselts.ee andmeil oli registreerunud kuraditosin õunaõuekohvikut. Kõigis neis oli menüüs muu hulgas ubinatest valmistatud söödavat ja joodavat. Mõni pakkus aga ka silmailu.

Nii näiteks tegutses Hermanni Pannukaõu käsikäes nahatöötoaga, kus tegutses nahadisainer Maarja Sööt. Nii nahkehistöö kui ka pannkoogid – muide, täisterajahust ja «õnnelike tiigikalda vabakäigu kanade» munadest – valmisid külastajate silma all. Saviklubi kodukohvik Ilmatari tänavas oli aga eesotsas Ülle Napaga õunakookide kõrvale välja pannud hobikeraamika näitusmüügi.

Ilm oli ilus ja rõõmsat rahvast liikus ringi palju.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles