Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esimees Maris Mälzer kinnitas täna Tartus kõrghariduse teemadel debateerinud poliitikutele, et õppelaenu ülemmäära tõstmine ei ole noore inimese jaoks pikemas perspektiivis lahendus, kuna selle laenu teenindamine on väga kulukas. Poliitikud nõustusid, et pankade nuumamine tuleb lõpetada.
Tartu Ülikooli aulas astusid täna peamiselt tudengkonnast koosnenud publiku ette Peep Mardiste (EER), Paul-Eerik Rummo (RE), Tõnis Lukas (IRL), Aadu Must (KE) ja Mart Meri (SDE). Läbi käidi päris mitmed põletavamad teemad kõrghariduses, ette arvatult enim köitis kuulajaid siiski arutlus tudengite toimetulekust.
Reformierakonna lubadus tõsta maksimaalne õppelaenu määr juba lähemas tulevikus 3000 euroni aastas tekitab tudengite seas hämmeldust, leidis Eesti Üliõpilaskondade Liidu juht Maris Mälzer. Kui tudeng võtab viis aastat järjest maksimumsumma välja, siis ainuüksi selle laenu tagasimaksmiseks peab ta saama 639 eurot (10 000 krooni). Ühtegi muud laenu ega liisingut selle palga juures enam tasuda ei jaksa.
Erakonna Eestimaa Rohelised liige Peep Mardiste pani tudengitele südamele: «Teie võtate laenu, teie peate selle ka tagasi maksma.» Samas kinnitas Mardiste, et õppelaenu maksimumsumma on koos muu elu edenemisega tõusnud ning tõuseb ilmselt ka edaspidi.
Valitseva haridus- ja teadusministri Tõnis Lukase hinnangul vajaks aga praegune õppelaenusüsteem kindlasti muutmist. «Praegu me vaid nuumame panku, neil riske pole, ainult tulu,» selgitas minister. Nimelt garanteerib riik õppelaenu võtmist ning kui noor inimene jääb selle teenindamisega jänni, tuleb raha pangale tagastada riigil.
Lukase sõnul on õppelaenu võtnud tudengid ja tänu neile ka Eesti riik pankadele võlgu 100 miljonit krooni (ligi 6,4 miljonit eurot). Kui seda summat ei peaks eelarvest kinni hoidma, saaks sellega kogu kõrghariduses päris palju ära teha.
Lisaks Lukasele nõustusid ka teised poliitikud, et ehkki pangaintressid kõiguvad, on õppelaenult makstav protsent kokkuvõttes liiga kallis.
Veelgi intensiivseks kujunes arutelu teemal, kas senine õppelaenude kompenseerimise kord tuleks taastada.
Masu ajal kehtestatud kokkuhoiumeetmest võiks loobuda, leidis Peep Mardiste. Õppelaenude kompenseerimise taastamist riigisektorisse suundujaile toetas ka Aadu Must. Mart Meri sekundeeris neile, kinnitades, et riigi huvides on saada haritud inimesi avalikku sektorisse tööle.
Paul-Eerik Rummo rääkis, et varem kehtinud õppelaenude kompenseerimise süsteem kehtestati lisaboonusena eesmärgil tõmmata riigisektorisse moodsa haridusega inimesi. Toona oli suur vajadus selle järgi, et uus põlvkond vahetaks tasapisi vanemad olijad välja. «Praegu pole selleks vajadus enam nii suur ning inimest peaks motiveerima palk, mitte lisasoodustused,» sõnas Rummo.
Tõnis Lukase hinnagul peaks riik kaaluma õppelaenu kompenseerimist siiski vaid neile spetsialistidele, keda on riigil väga vaja. Näiteks maapiirkonda tööle minevale õpetajale.
Lisaks õppelaenu puudutavale rääkisid poliitikud veel kõrghariduse rahastamisest, hariduse kvaliteedist, doktoriõppest, õppetoetustest ning laiemalt tudengite rahakotist.