Kas kehaline kasvatus tõmbab spordi juurde või hoopis peletab? (1)

Mari-Liis Pintson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kehalise kasvatuse tunni rolli liikumisharrastuse kujunemisel ei tohi alahinnata. Sellest tunnist saadud ebameeldivad mälestused võivad võtta pikaks ajaks sportimisisu, samas kui hästi üles ehitatud tunniga saab lapsed oskuslikult liikuma suunata. Pildil Variku kooli kuuenda klassi tüdrukud.
Kehalise kasvatuse tunni rolli liikumisharrastuse kujunemisel ei tohi alahinnata. Sellest tunnist saadud ebameeldivad mälestused võivad võtta pikaks ajaks sportimisisu, samas kui hästi üles ehitatud tunniga saab lapsed oskuslikult liikuma suunata. Pildil Variku kooli kuuenda klassi tüdrukud. Foto: Sille Annuk

Kui praegused lapsevanemad võivad rääkida hirmujutte oma kooliaja kehalise kasvatuse tundidest, siis oma lapsi kooli saates loodavad nad, et ajad on muutunud ja ehk sellega ka kehalise kasvatuse põhimõtted.

Postimehega rääkis aga ühe Tartu kooli lapsevanem, kel on enda kooliajast vaid toredad mälestused – tal oli suurepärane õpetaja ja kehalise tunnis oli mõnus, sai pea selgeks. Seetõttu oli üllatus suur, kui ta poeg, kes on kehaliselt aktiivne ja käib sõpradega rõõmuga jalgpalli mängimas, hakkas aina otsima võimalusi kehalise tundidest ja suisa koolis käimisest pääseda.

Alles hiljuti leidis naine e-koolist sissekande, et laps on saanud uuel õppeaastal kehalise kasvatuse esimeseks hindeks kahe ning selle juures oli märge «mitterahuldav».  Laps ise ei teadnud midagi sellest, et õpetaja oli tema 60 meetri jooksu tulemuse, mis jäi kevadisele sooritusele kahe sekundiga alla, mitterahuldavaks hinnanud. «Kui ta seda kodus kuulis, ütles, et ei lähe enam kunagi sinna tundi,» rääkis ema.

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles