Sadakond inimest kogunes täna Tartu vallavalitsuse saali arutama eksvangide ühiskonnaellu tagasi toomise keskuse rajamise üle Vahi teele endise Tartumaa veterinaarkeskuse ruumidesse.
Kired eksvangide keskuse ümber: arutelu tõi saali täis
20. september 2016, 18:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohal olid keskuse rajamise eestvedaja Johannes Mihkelsoni keskuse, justiitsministeeriumi, Tartu linna ja Tartu valla esindajad. Mihkelsoni keskuse juhataja Tõnu Ints selgitas, et see keskus luuakse 30 kuuks, see on renditud Riigi Kinnisvaralt ja teada on, et Riigi Kinnisvara soovib selle edasi müüa.
Ints ütles, et veterinaarkeskus oli üks kolmest valikust, kõige lihtsamini kohaldatav. Eelkõige on see ööbimiskoht ja sellise elukoha pakkumine on omavalitsuse ülesanne. Tartu linnas näiteks on endised kinnipeetavad kasutanud sotsiaaleluruume üldise korra järgi, on teemat eile varem kommenteerinud Tartu abilinnapea Artjom Suvorov.
Justiitsministeeriumi esindaja tõi välja, et Tartu avavanglat kasutanud umbes 200 inimesega ei ole seostatud ühtegi kuritegu, ilmselt seepärast, et need inimesed on motiveeritud vanglasse mitte tagasi sattuma. Küsimus oli ka, kas üürida korterid, kuid siis ei oleks olnud võimalik tagada mingit valvet. Praegu on leitud kompromiss suure keskuse ja hajutatud majutamise vahel.
Õige kooleku alguses hakkasid kostma saalist rahulolematud vahelehõiked ja etteheited kogukonnast üle sõitmise kohta, ei küsitud inimeste käest, ei teavitatud valda.
Ints ütles, et Tartu valda ei ole ametlikult teavitatud, sest enne pidi olema selge, millest teavitada. Ta ütles, et küll on selles küsimuses vallamajast talle helistatud, et küsida.
«Te kutsute inimesed siia, et panna fakti ette, te olete kõik ette ära otsustanud,» ütles üks proua saalist.
Tartu vallavanem Aivar Soop sõnastas küsimuse: « Miks linnaga on räägitud, aga Tartu vallaga ei ole.»
Abilinnapea Suvorov ütles, et sellise keskuse rajamiseks hanke korraldamise üle tõesti linnaga suhelid, kuid linn leidis, et see pigem on kolmanda sektori ülesanne. Linnas on sellise vajaduse katmiseks Lubja tänaval varjupaik. «See, kurat, ei ole nii suur, kuii temast räägitakse, kõige suurem ummistus on kommunikatsiooniviga,» ütles Suvorov.
Aivar Soop rääkis, et Tartu vallavalitsusse pöördub paari-kolme aasta tagant keegi, kes on vanglast vabanenud ja vajab elamispinda. «Mis te arvate, palju neid on Vahi alevist? Millal Viimsi valda paigutatakse selline keskus?» küsis üks proua saalist.
«Kuidas selline keskus vallas turvalisust parandab?» küsis teine.
«Kas need kümme inimest kaaluvad üle kogu kogukonna?» küsis üks mees.
Tõnu Ints möönis: «Mina ka ei tea, kuidas mina reageeriksin, kui minu ühitumajas sellist asja tehakse. No ei ole riigis sellist eksterritoriaalset paika, aga kusagil peab see keskus olema.»
Koosolek Tartu vallamajas veel kestab.