Galerii: kliinikumi ees ehitasid streikijad tervisekoridori (1)

Aime Jõgi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tartus kogunesid täna kell 9 kliinikumi Lunini tänava poolse sissepääsu ette arstid, õed, ämmaemandad, hooldajad ning arstiteaduse üliõpilased, kes kõik moodustasid suure «tervisekoridori». See kujutas tuleviku haiglat ehk seda, milline see oleks, kui kõik jätkuks tervishoiu rahastamisel nii nagu seni.

Patsiendid või linnakodanikud, kel just samal ajal oli vaja kliinikumi siseneda, kuulsid kahelt poolt koridoriseina soove: «Ole terve!» või «Head tervist».

Koridori lõpust leidis õnneks korvi õuntega, kust igaüks või sügisanni haarata, kuna üks õun päevas hoiab teatavasti arsti inimesest eemal.

Kahes viirus seisvad meditsiinitöötajad hoidsid loosungeid: «Enne arsti visiiti konsulteeri rahandusministriga!» või «Enne arsti visiiti konsulteeri riigikogu liikmega!». Samuti: «Tervis on kallis, kõik muu on ostetav. Anna jumal tervist!», «Tervis on kallis, ole terve maksumaksja!» «Laste tervis on kallim kui superministeerium».

Selge sõnum

Arst Jaan Sütt luges enam kui paarisaja meditsiinitöötaja ees ette teksti, kus ta põhjendas, miks nad on peatanud tunniks ajaks haiglates ja perearstikeskustes töö.

«Me tahame öelda kõigile Eesti inimestele, eelkõige aga valitsusele ja riigikogule: tervishoid vajab lisaraha, et patsiendid saaksid vajalikku ravi,» luges ta. «Arstid ja õed ei jäta haigete ravimist pooleli kergekäeliselt ega kerge südamega, aga nii meditsiinis kui elus peab mõnikord tegema väiksemat kahju, et ära hoida suuremat.

Aina sagedamini näeme patsiente, kes pika järjekorra pärast on meie juurde jõudnud liiga hilja. Tihti peame nuruma kolleegidelt erandkorras vastuvõtuaega või voodikohta haigele, kelle seisund ei kannata oodata, kuulates seejuures juhtkonna manitsusi, et haigekassa lepingut ei tohi ületada.»

Ravijärjekordades 180 000 inimest

Ka seisis pöördumises see, et ravijärjekordades ootab üle 180 000 inimese, kuna haigekassa eelarve on teadlikult tehtud tegelikust ravivajadusest väiksem. «Seetõttu on haiglates ravitud rohkem patsiente, kui plaan ette nägi. Ükski heategu ei jää aga karistuseta – haiglatelt tahetakse nõuda viimase kvartaliga kogu haigekassa ülekulu tasa tegemist nii, et töö maht ei vähene, aga selle eest makstakse vähem. Mingit vajadust nii toimida ei ole, haigekassas on vajalik raha olemas. Jaotamata kasumis on üle 100 miljoni varasematel aastatel inimestelt kogutud raviraha, kuid selle kasutamise asemel plaanitakse raviteenuste hindu alandada. Hinnakärbe viib paratamatult järeleandmisele kvaliteedis. Masuaegne hinnakoefitsient tähendas ka koondamisi ja palkade vähendamist. Kas meie riik on tõesti taas nii suures kriisis, et pinnal püsimiseks on vaja arstiabi kärpida?»

Vananev rahvastik

Ka märkis ta, et Eesti tervishoiusüsteem on Euroopas efektiivsuselt kahe esimese ja rahastamise tasemelt kahe viimase riigi hulgas. Vananev rahvastik vajab rohkem arstiabi ja uued tõhusamad ravimid ning ravimeetodid on kallid, seetõttu ainult ravikindlustusmaksust kõigeks ei jätku. Efektiivses süsteemis võib leida üksikuid kohti kulude kokkuhoiuks, kuid selle mõju on umbes sama suur, kui palju saab tühjaks pigistatud sidrunist teerulliga üle sõites veel mahla kätte.

«Valida on kulude vähendamise või tulude suurendamise vahel,» ütles ta seejärel. «Kulude vähendamine tähendab ravijärjekordade hüppelist pikendamist. Patsientidelt, kes maksavad oma taskust niigi ligi veerandi tervishoiukuludest, kõrgemat visiiditasu võtta või tasulise ravi osa suurendada ei saa. Siis muutub arstiabi väiksema sissetulekuga inimestele kättesaamatuks, nagu on juba juhtunud hambaraviga. Soovitame kõigepealt loobuda sotsiaalmaksu langetamisest, mis jätaks alles 90–100 miljonit eurot aastas.»

Hääletamised jalgade ja patjadega

Ta lisas, et eksperdid on juba tõendanud, et Eesti tervishoid vajab lisaraha. «Arstid ja õed on «hääletanud» küll jalgadega, küll patjadega, kuid teame, et inimeste, ka poliitikute naha paksus ja reaktsioonid on erinevad. Täna on hoiatus, esimene süst, kui see ei mõju, tuleb jätkata pikema ja tõhusama ravikuuriga,» märkis ta.

«Paremini rahastatud tervishoiust võidavad kõik. Kui saab ravida rohkem patsiente, siis lühenevad rahapuudusest tingitud järjekorrad. Õigeaegne ravi hoiab ära haiguste ägenemist ja krooniliseks muutumist ning kulud vähenevad, sest kallist erakorralist ja pikaajalist ravi on vaja vähem. Kui tervishoiutöötajad näevad tunneli lõpus valgust, jäävad nad Eestisse. Kui saab kulutada rohkem haiguste ennetamisele, väheneb haigestumine. Tervemad inimesed toovad majanduskasvu – nende tööpanus suureneb, sotsiaalkulud aga vähenevad. See kõik ei tule korraga ja kohe homme, kuid saame hakata liikuma õiges suunas.»

Võtke meid kuulda

«Austatud poliitikud, kogu tervishoiuvaldkond alates teadlastest, ekspertidest, ministrist kuni arstide, õdede ja hooldajateni on ühisel arvamusel, et rahastamist on vaja suurendada. Võtke meid kuulda!» hõikas ta lõpuks. Järgnes pikki minuteid kestev käteplagin.

Lõpuks kutsus Jaan Sütt ka arste ja õdesid järele proovima, mis tunne on läbida tuleviku tervisekoridori, sest arstki võib haigestuda. Et kuidas on, kui sa tõsise terviserikke puhul abi saama minnes kuuled vaid hoogsat hõiget: «Ole terve!»

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles