Eksvangide keskuse rajamine elurajooni ehmatas naabreid (1)

Jüri Saar
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vahi tee elanik Andres Puusepp avastas paari nädala eest, et tema naabermajas, endises Tartumaa veterinaarkeskuses käib ehitustöö – rajamisel on endiste kinnipeetavate rehabilitatsioonikeskus, kuhu majutatakse kuni kümme eksvangi.
Vahi tee elanik Andres Puusepp avastas paari nädala eest, et tema naabermajas, endises Tartumaa veterinaarkeskuses käib ehitustöö – rajamisel on endiste kinnipeetavate rehabilitatsioonikeskus, kuhu majutatakse kuni kümme eksvangi. Foto: Kristjan Teedema

Mõni nädal tagasi märkas Vahi tee elanik Andres Puusepp, et tema krundi kõrval endise Tartumaa veterinaarkeskuse majas käib kopsimine ja tegutsevad ehitusmehed. Nii ta suure ehmatusega teada sai, et selles vaikses tänavas otse Tartu linna piiri taga konservitehase naabruses on kavas avada endiste vangide rehabilitatsioonikeskus.

«Minu garaažist on see 30 meetri kaugusel, elumajast 150 meetri kaugusel,» ütles ta.

Kuulujutte oli liikunud varemgi, aga mingit teavitamist mitte. «Seda tehti inimeste eest salaja, mis jätab hapu mulje. Kui endisi kinnipeetavaid ja ka neid, kellel on karistus lõpuni kandmata, tuuakse kõrvalmajja, tuleks minu arust seda naabritega kooskõlastada, aga kooskõlastamist ei olnud. Väga imelik,» rääkis Puusepp.

Kümmekond eksvangi

Ettevõtmise eestvedaja on Johannes Mihkelsoni keskus, selle juhataja ja ühtlasi Tartu linnavolinik Tõnu Ints ütles, et kavas on avada vanglast vabanenute taasühiskonnastamise keskus, milles on kaks osa: üks osa on tugiteenused ja teine majutusteenus varjupaiga vormis. Majutusteenust saab eksvang kasutada kuni kuus kuud. Selle aja jooksul tuleb talle leida alaline elukoht ja töö.

Keskus on vajalik, aga selle rajamiseks koha leidmine on läinud vaevaliselt. Tartu abilinnapea Jarno Laur rääkis, et ka Tartu linnast on mitteametlikult uuritud, kas niisuguse keskuse rajamiseks oleks kohta. Linnas ei olnud.

«Riigi korraldatud hange on paaril korral ebaõnnestunud, sest ühtegi pakkumist ei esitatud,» ütles Ints. «Samas on see kohaliku omavalitsuse sotsiaalteenus. Siin on justiitsministeerium Euroopa sotsiaalfondi abiga omavalitsusele appi tulnud.»

Jahmunud naabrid ei kahtle teenuse vajalikkuses, aga kahtlevad niisuguse asutuse asetamises elurajooni keskele, lasteaia ja laste mänguväljaku naabrusse.

«Me ei tea, kas need on taskuvargad või mõrvarid ja vägistajad,» nentis paarisaja meetri kaugusel elav Björn Puna. Ta viitas, et keskuse kohta ei ole tehtud mingit tõsiseltvõetavat riskianalüüsi.

Kas naabritel on kartuseks põhjust?

Tõnu Intsu sõnul on kindlasti sellise keskuse naabrus teistsugune kui ühe tavalise pere naabrus. Ta lisas, et riskide vähendamisega on tegeldud. Tööpäeviti on rehabilitatsioonikeskuses mitmesugune tegevus, kohal on abipersonal. Tagatud on ööpäevaringne mehitatud valve koos jälgimiskaameratega.

Võibolla ei muutugi keskusest midagi?

Andres Puusepp aga ei usu, et kõik need, kes on varguste eest kinni istunud, on karistuse kandmise järel uuesti sündinud. «Mina ei julgeks last väljas hoida, kui tean, et kõrval on endised kinnipeetavad. Ongi hirm, et kas peab ära kolima,» lisas Puusepp.

Vald teavitamata

Naabrid on nüüdseks pöördunud Tartu valla poole. Tartu vallavanem Aivar Soop ütles, et ühtegi ametlikku teadet ei ole vallale selle keskuse kohta tulnud ei kirjalikult ega suusõnal.

Soop ütles, et just elanike initsiatiivist lähtuvalt on ta tänaseks vallamajja kokku kutsunud Mihkelsoni keskuse, justiitsministeeriumi, Riigi Kinnisvara ja Tartu linnavalitsuse esindajad, ka kohaliku konstaabli ja kohalikud elanikud.

«Arutame läbi, kuidas see on toimunud, milline on kellegi pädevus ja ülesanded. Ma ei oska seisukohta võtta enne, kui kõik suud puhtaks räägivad,» nentis Soop. «Eks see ongi jube raske olukord. Ma saan aru, et inimestel, kes vabanevad, peab olema ka koht. See on inimlik. Samas saan ka aru, et ükski inimene ei tahaks, et selline keskus on naaber.»

Björn Puna sõnul ei sobi selline koht elurajooni, see ärritab kogukonda ja turvalisus kindlasti  väheneb.

Ints ütles, et selle keskuse pidamise leping on justiitsministeeriumiga 30 kuuks. Selle aja jooksul peavad Tartu linn ja teised omavalitsused leidma alalise koha.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles