Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Supilinlased said ninanipsu

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Vaidlusaluses kohas, kuhu naabrid uut kortermaja ei taha, on praegu vanad garaažid. | FOTO: Kristjan Teedema

Mitmed supilinlased tegid Tartu uue üldplaneeringu eskiisi kohta ettepaneku, et Herne 34a ja Lepiku tänava vahel elamumaana näidatud ala, kus praegu on vanad garaažid, oleks pigem puhkeala, mänguala või parkla.

Oli ka näiteks ühe maja elanike ettepanek erastada osa maast, et see oma krundiga liita. «Nii meie kui naabermajadesse on kolinud palju noori peresid ja kahjuks pole lastel mujal ruumi mängida kui parklas või tänaval,» kirjutas Kristina Tamberg. Sellesarnase ettepaneku tegijaid oli teisigi.

Esimese hooga oli Tartu linnavalitsuse vastus nende ettepanekule «Arvestada», kuid üleeile istungil seisukohti täpsustades tuli asemele märkus «Mitte arvestada».

Töö üle parda

Põhjenduseks tõi linnavalitsus, et volikogu kahe aasta eest kehtestanud planeeringu «Supilinna linnaosa miljööväärtusega hoonestusala kaitse- ja kasutamistingimuste ning linnaosa maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste täpsustamine ning täiendamine», kus on elamuala määratud. Linnavalitsuse hinnangul on planeeringu koostamisel läbitud avalik menetlus ning toimus põhjalik ja terviklik linnaosa puudutav kaalutlusprotsess.

Linnavalitsus leidis, et ei ole mõistlik avada üksikuid teemasid, kohti või juhtusid planeeringu muutmiseks, vaid ta kannab teemaplaneeringu lahenduse üle üldplaneeringusse.

Tartu üldplaneeringu ja arenguteenistuse juhataja Indrek Ranniku ütles, et kui hakata valikuliselt selle, paar aastat tagasi kokku lepitud Supilinna teemaplaneeringu lahendusi muutma ühes kohas nii ja teises naa, ei kuku see hästi välja.

«Kui me ka näitame seal hoonet, ei ole see hoonestamiskohustus. See on võimalus kaugemas tulevikus. Keegi ei kohusta seda hoonet sinna ehitama,» lausus Ranniku. «Kõik sõltub krundiomanikest. Garaaže ostetakse ja müüakse, kui soovitakse säilitada garaažid, siis jõudu. Kui maja ehitada, siis ka jõudu.»

Tartu abilinnapea Jarno Laur täiendas, et kui avada teemaplaneering aruteludeks, kaoks selles saavutatud tasakaal ja kogu tehtud töö heidetaks üle parda.

«Ütlesin, et võibolla saate praegu võidu, aga see on Pyrrhose võit, sest pärast järgnevad uued krundijagamised. Aeg-ajalt ikka tekib ootus, et müüks pool krunti maha. Mulle tundus, et supilinlased seda aktsepteerivad,» rääkis abilinnapea.

Lihtne takistada

Supilinlasest linnaplaneerija Mart Hiobi meelest on linna seisukoht mõistlik. Supilinna teemaplaneering on väga värske, kehtinud vaid kaks aastat, aga selle sünd võttis seitse aastat aega.

Hiob ütles, et mure selle kvartalisisese koha pärast, kus hoonet pole olnud, on arusaadav. Samas leidis ta ka, et pole kuigi tõenäoline, et olukorras, kus garaaže on palju, oleksid kõik omanikud nõus loobuma oma varast spordiväljaku rajamise kasuks.

Samas on tema sõnul ka väga ebatõenäoline, et lähemas tulevikus õnnestuks kellelgi kõik garaažid omandada, et seal elamut ehitama hakata. Selle takistamiseks piisab, kui kasvõi üks garaaž on naabermaja elanike omanduses.

Hiob lisas, et praegu tema teada nii ka on ning omanikud ka kasutavad neid garaaže.

Tagasi üles