Tartu linnas on mitmeid paiku, kus aias kasvavad puud ja põõsad laiutavad kõnniteel, nõnda et inimene peab kössi tõmbuma või kõrvale astuma. Linnamajanduse osakonna asejuhataja Andres Pooli sõnul ei peaks nende pärast vaatama lootusrikkalt kurja ametniku poole.
«Meil on läinud moodi suhtumine, et tuleb kuri onu ja lajatab malakaga,» ütles Pool. «Tegelikult ei ole ju niisugune meie sõnum. On hoopis see, kõik peaksid jälgima, et endal ja kaaskodanikel oleks võimalik tänaval käia. Ametnikke pole ka nii palju ja me tõesti ei käi trahvikviitungiga ringi hommikust õhtuni.»
Pool ütles ka, et seadustest tulenevalt ei või mitte iga ametnik teada, kes kuskil elab, ja haljastusametnikel võib minna tükk aega, et krundi omanik välja selgitada.
Pool soovitas oma krundi piiril kasvavad ja tänavale ulatuvad puud-põõsad üle vaadata selle pilguga, et kõnniteel peaks olema vähemalt kahe meetri kõrgune vaba ruum, kus ei ole oksi. Standardi järgi isegi veel pool meetrit enam, siis mahuvad ka jalgratturid läbi.
«Pika tänava ääres on üks toomingas, mis igal aastal vara õitseb. Sellest mööda kõndides tuleb end küüru tõmmata, kuid inimene peab saama vabalt käia,» ütles Pool.
Segamisi võib olla mitmesuguseid. Hekid kasvavad laiaks, puuoksad vajuvad lehtede, saagi või vihma raskuses madalale, isegi kui puu kasvab aia sügavuses mitme meetri kaugusel krundi piirist. «Talvel üldjuhul tõusevad need oksad üles, kuid just sügisel on see mureks,» märkis Pool.
Hoolitseda võiks ka selle eest, et tänavasildid ja liiklusmärgid varju ei jääks.
Kui liiklusmärkide vaadeldavus kannatab, siis need lõikab linn ise välja, sest olukord võib muutuda ohtlikuks.
Inetu köndistamine
«Kui linn ise neid välja lõikab, võib tekkida halenaljakaid olukordi, kus märk lõigatakse välja, aga alumised oksad jäävad alles,» lisas Pool.
Kui linn siiski peaks ka mujal sekkuma, on käitumissoovitus esmalt omanikku teavitada, temaga rääkida ja kui see tõesti ei aita ning on ohuolukord, alles siis minnakse lõikama.
«Enamasti rääkimisest aitab,» ütles selle kohta linnasekretär Jüri Mölder.
Pool täiendas, et küllap tekitaks ka asjatuid probleeme, kui linn läheks kasutama õigust lõigata oksad krundi piirilt «See tekitab trotsi, kui teeme puudele halba, lõigates väga veidrast kohast, sest kaugemale ei saa minna. See ei ole visuaalselt ilus ja kodanik tunneb ennast häirituna, kui keegi teeb tema ilusast puust peletise.»
«Vaatame parem ise enda ümber ja oleme rõõmsad,» lisas ta.