Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Tartu plaanib suhtumises Supilinna kannapööret

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Uuringud on tuvastanud, et supilinlased eelistavad puitmaju (vaade Marja tänavale). | FOTO: Margus Ansu

Vähem lammutada ja lõpp kruntide tükeldamisele hoonestuse tihendamise eemärgil, kirjeldas abilinnapea Raimond Tamm olulist suhtumise muutust Supilinna tuleviku visandamisel. See muutus kajastub ka valmivas planeeringus.


Homme avalikule arutelule jõudvad muinsuskaitse eritingimused ehk teisisõnu ettepanekud Supilinna uue ja senisest alalhoidlikuma teemaplaneeringu koostamiseks lähevad aga soovitustest veelgi radikaalsemaks.

Tuginedes faktile, et Supilinna vanimad krundipiirid on paarisaja-aastase ajalooga ja Supilinna rikkaliku haljastusega krundid on väärtus omaette, on ettepanekutesse kirja saanud ka soovitus taastada ajaloolised krundid tänapäevaste liitmise teel.

Abilinnapea Tamm nentis, et nagu supilinlased, nii ka linnavalitsus on leidnud 2001. aastal kehtestatud Supilinna üldplaneeringus suuri vajakajäämisi.

«Linnavalitsuse poolelt vaadatuna on kaks teemavaldkonda, mis kehtivas Supilinna üldplaneeringus on ajale jalgu jäänud,» ütles Tamm.

«Kehtiv planeering võimaldab küllaltki ulatuslikku hoonete lammutamist. Me leiame, et Supilinnas on kaitsmist vajavaid üksikhooneid ja vaja on kaitsekorda muuta. Teiseks, varem oli eesmärk Supilinna, eriti tagumist osa, pigem tihendada, kuid selle peaks avalikkusega koostöös läbi kaaluma ja võib-olla siiski pigem mitte seda teha. Pigem tuleks haljastuse suuremat osakaalu hoida.»

Tamm nentis, et kuigi Supilinn on võrdlemisi välja kujunenud, on seal kümnendik kruntidest hoonestamata, viis protsenti hooneid väga kehvas seisus ja veel viis vajavad põhjalikku remonti.

Supilinna Seltsi esimees ja üks teemaplaneeringu ettepanekute sõnastajaid Mart Hiob rõhutas, et lisaks hoonestikule ja krundistruktuurile on Supilinnas tähtis ja säilitamisväärne ka sotsiaalne struktuur.

«Ei ole ühest seost, et ehitame mingisugust tüüpi maja ja saame mingisugust tüüpi inimesed, kuid teatav suundumus on olemas,» ütles Mart Hiob. «Inimesed on erinevates kohtades erinevad. Nemad valivad koha ja koht valib neid,» lisas ta.

Uuring tuvastas, et praegused supilinlased eelistavad puitmaju, sellest tulenevalt sai ka muinsuskaitse eritingimustesse kirja, et Supilinna tulevased majad peaksid olema põhiosas puidust.

Sotsiaalse mitmekesisuse säilitamiseks soovitatakse kuni kolmandik elamispindu ehitada väiksema sissetulekuga inimestele, näiteks üüripindadeks.

Ettepanekud teemaplaneeringu koostamiseks ehk muinsuskaitse eritingimused
(Toimetuse lühendatud ja toimetatud valik)

• Määrata Supilinn tervikuna miljööväärtusega hoonestusalaks.
• Supilinnale iseloomulike ajalooliste, enne 1918. aastat kujunenud kruntide jagamine ja muutmine ei ole lubatud. Detailplaneeringu koostamise korral tuleb ajaloolised krundid taastada tänapäevaste kruntide liitmise teel.
• Väärtuslikke ajaloolisi ja miljööväärtuslikke hooneid ei ole lubatud lammutada ega mahuliselt ja kujunduslikult oluliselt ümber ehitada. Iga hoone puhul tuleb otsustada eraldi, millised muudatused on lubatud, lähtudes miljööväärtuse säilitamise vajadusest.
• Ulatuslikult ümberehitatud ajaloolisi hooneid ei ole lubatud lammutada, ümberehitustega tuleb taotleda nende algse kuju taastamist. Lammutamine on lubatud, kui taastamine ei ole enam tehniliselt võimalik. Lammutamise põhjendamine majanduslikel kaalutlustel ei ole piisav.
• Uute hoonete ehitamisel tuleb need paigutada tänava äärde, traditsioonilisele ehitusjoonele. Kui krundile lisatakse teine või erandjuhul kolmas hoone, tuleb see ehitada hoovimajana selliselt, et tänavaäärse ja hoovimaja vahele jääb majandushoov ning hoovimaja  taha jääb tarbe- ja/või puhkeaed muru ja kõrghaljastusega. Hoovimaja peab üldjuhul olema väiksema mahuga kui tänavaäärne põhihoone.
• Hoonestada tuleb eelkõige ajaloolised hävinud hoonete asukohad, seejärel tänavanurgad ning tänavaääred kohtades, kus hoonefrondis on avasid.
• Ajalooliste kvartalite sisealade hoonestamine ei ole lubatud, v.a  kui kvartali sees asub tänavamaaga mitte kokkupuutev krunt.
• Supilinna krundid tuleb haljastada vähemalt pooles ulatuses. Ajaloolised (pikad) krundid tuleb haljastada vähemalt kahe kolmandiku ulatuses.
• Hoonete suurim lubatud korruselisus on kuni 2 täiskorrust, millele lisandub kuni 1 m kõrgune sokkel ning kuni 60% täisehitusega katusealune korrus.
• Katusekatteks on lubatud kasutada valtsplekki, erandjuhul savikatusekivi. Katuse värvitoon peab järgima piirkonnale omaseid toone, milleks on eelkõige punane ja pruun.
• Uksed ja aknaraamid on lubatud valmistada vaid puidust ning peavad asuma välisseinaga samas tasapinnas. Aknad peavad olema püstise suhtega, kahekordsete raamidega, sümmeetriliselt avatavad ning üle 1 m2 suurused klaaspinnad peavad olema tänavalt nähtavas osas liigendatud väiksemateks pindadeks. Väikesed aknad küljemõõduga kuni 50 cm võivad olla ka rõhtsad või ruudukujulised.
• Uued põhihooned tuleb püstitada täispuitseintega kandekonstruktsioonis, mis tuleb viimistleda laia, vähemalt 20 cm laiuse rõhtlaudisega, mida võivad ilmestada püstlaudisega vööd, väikesemahulistel (pikkus alla 10 m) hoonetel ka lubikrohv. Abihoonete ja põhihoone lisandite puhul on lubatud ka puitsõrestikkonstruktsioon.
• Hooneid ei ole lubatud värvida erksates toonides ega valgeks.
• Tänapäevani säilinud miljööliselt ja/või arhitektuurselt olulised hooned, mis hävivad õnnetuse, hoolimatuse või pahatahtlikkuse tagajärjel, tuleb taastada oma algsel kujul.
• Uute majade ehitamisel tuleb sotsiaalse mitmekesisuse säilitamiseks tagada, et kolmandik kuni viiendik elamispindadest oleks mõeldud madalama sissetulekuga elanikele. Selleks tuleb müügipindade asemel rajada rendipindu või kasutada odavamaid lahendusi.

Lähemalt vaata www.tartu.ee, avalik arutelu 1. veebruaril kl 16 Raekoja plats 10, III korruse saalis.

Tagasi üles