Reformierakonna kakskümmend aastat vastuseisu haldusreformile on muutunud suureks toeks ja ambitsioonikaks eestkõneks reformile, mis muudab tegelikult ainult omavalitsusüksuste piire. Sama sisu oli ju haldusreformil varemgi. Reformierakond räägib oma suurest saavutusest ning opositsiooni pahatahtlikust venitamisest, kuigi on pidurit tõmmanud kogu oma valitsemisaja.
Samas on reformiseadusega endiselt lahendamata omavalitsuste rahastamine. Tasandusfondist jagatakse küll maapiirkondadele raha, kuid see on vaid kümnendik rahast. Vaja on kohe, koos liitumisega, rakendada regionaalset aspekti arvestav mudel.
Soovime, et elu on igas Eestimaa otsas, ning tõsiasi on, et linnastunud ja hajaasustuse aladel on tuntavad erinevused. Seega on vaja ka erinevat rahastamise alust, arvestada tuleb hajaasustuste kulukama majandamisega. Maaelu on peetud rikaste inimeste luksuseks. Valitsuse töö oleks seda muuta.
Riigihalduse minister väitis Tartumaa omavalitsusjuhtidega kohtudes kindlalt, et omavalitsuste tulubaas on kriisieelse ajaga juba kasvanud enam kui 500 miljoni euro võrra ning tulumaksu osa taastamine omavalitsustele kriisieelsele tasemele ei ole enam põhjendatud.
Selline väide on silmakirjalik. Miks loeb valitsus omavalitsuste tulubaasi just nii, nagu temale kasulik on? Ministri jutust tuli välja, et riik hakkab kohe-kohe jagama toetusi huviharidusele ning rakendub veelgi uusi toetusi, mida valdadele ja linnadele lahkelt ülevalt alla jagada. Siinjuures aga unustab minister ära, et valitsused on ise varem selle raha kriisiajal omavalitsustelt tulumaksu osa vähendamisega ära võtnud, seda nüüd lahkesti suurte sõnade saatel laiali jagama hakataksegi.
Selline pigem tsentraliseeritud rahastamine ei ole õigustatud. Miks ei taastata varem omavalitsustele laekunud tulumaksumäära, et omavalitsus ise otsustaks, kuhu raha vaja on. Nüüd jagatakse omavalitsustelt varem ära võetud osa keskvalitsuses laiali, kiideldakse sellega ning näidatakse omavalitsustele näpuga, et saate ju juurde.
Reformierakond ei ole tahtnud kunagi maksuküsimusi üle vaadata, ka seekord. Tegelikult tuleb kaaluda ettevõtluse võimekuse parandamist maapiirkondades, rakendades seal tulumaksu või sotsiaalmaksu erinevusi võrdluses Tallinna või Harjumaaga. Piiri tuleb joonistada mitte piki maakonna, vaid rikkust näitavat piiri. Ei ole ka Harjumaa vallad ülejäänud Eestist ühtmoodi rikkamad.
Ei imesta, kui järgmiste valimiste eel tuleb Reformierakond välja ühiskonnas selleks ajaks juba tugevat kandepinda leidnud maksumuudatuste reformiga nii, et just nemad on taas kord ambitsioonikad ja teised pahatahtlikult ei taha nende suure ideega kaasa tulla. Olgugi et nad ise on maksureformi ja selle teemalist debatti nüüd juba pea 15 aastat vältinud.