Turg hoiab varguste hulga suurena

Risto Mets
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõuna prefekt Tarmo Kohv.
Lõuna prefekt Tarmo Kohv. Foto: Margus Ansu

Siseministeerium pani kokku statistikaandmed möödunud aastal toime pandud kuritegude kohta. Tartu Postimees uuris Lõuna prefektilt Tarmo Kohvilt, millised on kuritegevuse trendid Tartus ja Tartumaal ning milliste probleemidega tuleb rinda pista Lõuna-Eesti politseinikel.

 

Ilmselt oli masu mõju tunda ka prefektuuris. Kas raha ja inimesi on vähemaks jäänud?

Eelmise aasta iive Lõuna prefektuuris – miinus 33 inimest. Kes läks pensionile, kes mujale tööle. Muidu jäid struktuurid enam-vähem samaks ning pagunikandjate arv samuti.

Negatiivset iivet tekitasime pisut ka ise. Me ei võtnud inimesi tööle, kui see ei olnud hädavajalik. Praegu me enam koosseisu vähendada ei saa, sest keegi peab kogu selle töö ära tegema.

Tihti ei ole ka vajalikke spetsialiste võtta, sest politseisse ei pääse keegi tööle otse tänavalt. Korrakaitsjad tulevad kas koolist või mõnest teisest politseiasutusest.

Kas Lõuna-Eesti on rahvusvahelise kuritegevuse transiidikoridor või tegutsemispaik?

Kindlasti on see transiidikoridor. Eriti Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee. Salasigarettide ja kütuse maaletoojad on nupukad. Nendega on päris palju tegemist.

Kuritegelikke sidemeid siinsetel inimestel välismaaga suurt ei ole. Autovarguste lainest saime siiski osa.

Vaadeldes Tartumaa mulluse kuritegevusstatistika andmeid jääb silma, et protsentides on kuritegevus tõusuteel Tartu lähiümbruse valdades.

Tartu annab kogu Lõuna-Eesti kuritegevusest tugeva poole. Loomulikult esineb kuritegevust rohkem ka Tartu ümbruse valdades.

Kuritegevuse statistikat esitatakse vormis, mitu kuritegu tuleb 10 000 elaniku kohta. Mida väiksem on omavalitsus, seda suurema osakaalu annab üks kuritegu. Nii linnas kui maal kergitavad numbreid põhiliselt varavastased kuriteod.

Mida põhiliselt varastatakse?

Palju annavad tooni metallivargused. Arvukalt esineb vargusi autodest, lisaks jalgrattavargused. Kõik, mis ripakil, see kaob.

Mida tehakse varastatud kraamiga?

Seda püütakse realiseerida. Siin on küsimus ostjale. Kui jätkub turgu ehk ostjaid, siis järelikult on põhjust ka varastada.

Ega jalgrattad siit väga kaugele ei sõida. Vahetavad kolm-neli korda omanikku siinsamas Lõuna-Eestis.

Kui muudest vargustest rääkida, siis vahepeal oli trend, et varastatud murutraktorid läksid otse Rootsi ja Soome. Selle nimel tegutses terve seltskond. Võrus pandi masinad auto peale ja mindi üle piiri.

Ja naastes toodi sealt kaasa varastatud mootorsaage ja arvuteid?

Täpselt nii.

Taas on tõusule pööranud joobes sõidukijuhtide ning liikluskuritegude arv.

Lõuna-Eestis püüame kinni ligi 30 protsenti kogu Eesti roolijoodikutest. Tüüpiline nädalavahetus on viis kuni seitse roolijoodikut, kellest kolmandik on kriminaalses joobes.

Jõgeval oli vahepeal suur probleem liiklussurmadega – mullu 10 hukkunut. Suurtel teedel enam purjus peaga ei sõideta. Väiksematele külavaheteedele aga politsei alati ei jõua. Sinna sai siiski suunatud lisajõude ka näiteks Tartust.

Suureks mureks on saanud kergliiklejad ning õnnetused juhtuvad enamasti nende omal süül.
Üks näide Jõgevamaalt, kus inimene tabati mitmel korral purjuspäi autoroolist. Juhiloata kodanik läks lõpuks joo­bes­päi jalgrattaga sõitma ning hukkus kokkupõrkes autoga.

Joobes juhi otsesel süül juhtus Lõuna-Eestis mullu 65 liiklusõnnetust. Joobes juhid on võetud sihikule ja tehakse reide. See on kindel prioriteet.

Politseinikke laimatakse ja solvatakse rohkem kui varem. Kas inimesed on muutunud politsei suhtes vaenulikumaks?

Politseinike nahk on üsna paks. Kui aga ohjeldamatult sõimatakse, siis võimuesindaja ei saa käed rüpes istuda.

Tihti juhtub see mõne muu töö käigus, kui politseinikud lähevad lahendama näiteks peretüli, kuid saavad ootamatult enda kraesse kogu inimese viha. Enamasti on need purjus ja agressiivsed inimesed, kes tuleb viia kainenema.

Tõusuteel näib olevat ka tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamine. Mis juhtumid siin domineerivad?

Alaealiste seas oli hiljaaegu hästi popp minna ööklubisse sõbra dokumendiga. See oli kriminaalkuritegu, nüüd on see õnneks dekriminaliseeritud. Oli õige otsus see seadus ära muuta, sest miks me rikume noore inimese elu ära lihtsa lapsuse pärast.

Viimasel ajal annavad tooni hoopis internetipanga pettused.

Rahvatervise vastased kuriteod on vähenenud. Kas olete suutnud narkokaubandusele piiri panna?

Narkotalitus on teinud väga tublit tööd. Politsei on võtnud omale sihiks tabada narkovõrgustike tippe, sest nii laguneb kett ära. Nii väheneb ka narkootikumide tarvitajate hulk.

Samas on narkokuritegevus eriline kuriteoliik. Mitte keegi ei tule sellest teatama ning kogu vaev tuleb näha politseinikel endil.

Üsna palju tuleb ette röövimisi.

Tanklaröövid. Võetakse mobiiltelefone, rahakotte. Mõnikord inimesed ise provotseerivad kurjategijaid. Purjus mees, rahakott tagataskus – vargale lihtne saak.

«Kotijooksusid» esineb meil samas vähem kui nendes linnades, kus on rohkem turiste.

Kolmes Lõuna-Eesti maakonnas kuritegude arv kasvab: Valgamaal 20%, Võru- ja Jõgevamaal 10%. Mis võib olla selle põhjuseks?

Siin on tegemist statistilise anomaaliaga. Valga 20-protsendiline kuritegevuse kasv on siinkohal hea näide. Paari inimese toime pandud 150 internetikelmuse episoodi teevad protsendi väga suureks. Tegelikult mingiks paanikaks põhjust ei ole.

Võrumaal ning Põlvamaal annab statistikas tunda salakauba avastamine.

Millistes valdkondades on Tartu ja Lõuna-Eesti politsei väga tugev? Kas on mõni valdkond, mis vajaks järeleaitamist?

Esirinnas oleme kriminaaltulu konfiskeerimise poolest. Möödunud aastal kanti riigikassasse ligi 30 miljoni krooni väärtuses kuritegelikul teel saadud ning kurjategijatelt konfiskeeritud vara.

Muret tegi seni asjaolu, et meil on kõige rohkem omavalitsusi – 91. Konstaablid asuvad igal pool laiali. Reageerimisaeg kannatas seetõttu. Leevendust tõi piirivalvuritega liitumine. Piirivalvuritel on praegu täpselt samad õigused mis politseil ja nad ka reageerivad kõigile muredele.

Kui palju protsentuaalselt kuritegusid avastate?

Liigiti on see erinev. Varavastastest kuritegudest avastatakse umbes 30 protsenti. See protsent ei ole väga suur, kuid ka nende mass on meeletu.

Mullu kasvas avastamiste hulk Lõuna prefektuuris 11 protsenti. See liigub samas suurusjärgus kuritegude arvu kasvuga, mis oli 10 protsenti.

Kui me räägime rasketest isikuvastastest kuritegudest, siis enam-vähem kõik need ka avastatakse. Mida raskem kuritegu, seda tõenäolisemalt see avastatakse.

Praegu käib veel töö paari möödunud aastal aset leidnud tapmise pärast.

Näiteks töö tõhususest ja kiirusest on kahe vanamemme tapmise juhtum Tartumaal. Arvatav tapja tabati 32 tundi pärast teo toimepanekut.

Kas avastamisprotsent on võrreldes teiste prefektuuridega erinev?

Varavastaste kuritegudega ollakse hädas igal pool. Suuri erinevusi prefektuuride vahel kuritegude avastamisel ei ole.

Kindlasti oli prefektuurile suureks löögiks kahe kõrge politseiametniku kinnipidamine? Aasta jooksul vahistati Tartu kriminaaltalituse üleminspektor Viivika Kuusk ning Lõuna prefektuuri kriminaalpolitsei juht Indrek Ploompuu.

Sellised juhtumid ehmatavad. See on šokk nii väljapoole kui ka maja sees.

Ploompuu kinnipidamist ei osanud keegi aimatagi. Samas kuriteokoosseis viitab korduvale altkäemaksu võtmisele ning siin ei ole midagi muud tõlgendada. Mis täpselt juhtus, selgub alles kohtus.

Mõni soovitus inimestele turvalisemaks eluks?

Raha ei ole mõtet sukasääres hoida. Hiljuti rööviti Tõrvas vanainimesi, kurjategijad said saagiks 25 000 eurot (391 165 krooni). Uskumatu, kui palju sularaha on inimestel kodus.

Vanainimesel peab pisut raha kodus olema, et minna poodi, kuid mitte rohkem. Seesama paari aasta tagune libapolitseinike näide (end politseinikena esitlenud välismaalased väitsid, et nende lähedased on sattunud õnnetusse ning nende aitamiseks tuleb anda raha – toim).

Maksimumsumma, mis võeti sukasäärest välja ja anti kurjategijatele, oli 300 000 krooni.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles