Viletsast ratsutajast sai tippveterinaar

Eili Arula
, Tartu Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See on üks Paul F. Mõtsküla patsiente, Nutmeg, kellel oli kaasasündinud südamehaigus – avatud arterioosjuha ehk üks veresoon, mis peaks vahetult pärast sündi sulguma, ei olnud sulgunud. See suleti tagajala veresoone kaudu sisestatud kateetrite abil. Nii patsiendi kui ka arsti ilmest võib välja lugeda, kuidas läks.
See on üks Paul F. Mõtsküla patsiente, Nutmeg, kellel oli kaasasündinud südamehaigus – avatud arterioosjuha ehk üks veresoon, mis peaks vahetult pärast sündi sulguma, ei olnud sulgunud. See suleti tagajala veresoone kaudu sisestatud kateetrite abil. Nii patsiendi kui ka arsti ilmest võib välja lugeda, kuidas läks. Foto: Erakogu

Paul Mõtsküla on vormiliselt pealinna poiss, kuigi juured on tugevalt Mulgimaal Helme vallas. Nooruses tegeles ta ratsaspordiga, milles ta paraku võistlustelt kõrgeid kohti saavutada ei suutnud. «Paar esimest trenniaastat olin ratsutamises nii piiripealselt vilets, et mulle anti Tondi ratsabaasis mõista, et oleks aeg asjad kokku pakkida, sest trennikohtade arv oli piiratud,» rääkis Mõtsküla.

Tänu sellele sattus ta mitme asjaolu kokkulangemise tulemusel mõni aasta hiljem Niitväljale, kus oli loomaarstiks praegu Valdeku loomakliinikus töötav Kärt Ojamaa. «Temal on kindlasti üksjagu suur roll mu erialavalikus,» meenutas Mõtsküla nooruspõlve ning ratsaspordikogemust, mis ta tegelikult juba siis enda praeguse elukutse valikule sammukese lähemale tõukas.

Kui oli keskkooli lõpetamise aeg käes ning valida tuli sobiv kõrgkool, otsustasid paljud Mõtsküla lennukaaslased majandusvaldkonna kasuks. Temale see eriala pinget ei pakkunud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles