Eksootiline kilpkonn sattus loomade varjupaika

Mari-Liis Pintson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Punakõrv-ilukilpkonn Vello.
Punakõrv-ilukilpkonn Vello. Foto: Tartu kodutute loomade varjupaik

Selle nädala alguses leidsid vanaisal külas olnud lapsed Ihastest vanaisa Emajõe-äärselt krundilt seal ekselnud kilpkonna ja viisid ta Tartu koduta loomade varjupaika.

Samal ajal juhtus varjupaigas olema veterinaar, kes tuli pakkuma hoiukodu ühele kassipojale. Selgus, et loomaarst peab ise kodus lemmikutena eksootilisi loomi. Ta vaatas kilpkonna üle ning selgitas varjupaigatöötajatele, et tegu on punakõrv-ilukilpkonnaga, kelle pidamiseks on vaja erilisi tingimusi. Vana või uue omaniku leidmiseni oli ta nõus veekilpkonnale pakkuma hoiukodu, kus on olemas spetsiaalne UVB-lamp, mida on neil kilpkonnadel vaja kaltsiumi imendumiseks, et vältida kilbi pehnemist ning neerupuudulikkuse teket.

Hoiukodus saab Velloks ristitud kilpkonn ujuda suures plastvannis. Sinna ei saa ta aga kauaks jääda, kuna talle ajutist ulualust pakkuv loomaarst lahkub septembri alguses Eestist.

Umbes 8-aastane isane punakõrv pole aga sugugi esimene oma liigi esindaja, kes Tartu varjupaika on toodud. Varjupaiga projektijuht Kirke Roosaar meenutas, et selle aasta alguses toodi neile samasugune emane kilpkonn, kelle omanik sõitis välismaale ning loomale uut kodu ei leidnud. Varem on varjupaika sattunud ka stepikilpkonni.

Roosaar sõnas, et veekilpkonna pidamine pole sugugi kergete killast – et Vello peaks elama suures, vähemalt 70-sentimeetri sügavuses akvaariumis, peab uues kodus olema selleks piisavalt ruumi. Kindlasti peab ta saama peesitada ka spetsiaalse lambi all.

Varjupaigatöötajate hinges on kahtlus, et 20-sentimeetri pikkuse kilbiga Vello kasvas oma vanas kodus lihtsalt liialt suureks ning et tema pidamiseks polnud enam sobivaid tingimusi, lasti ta sihilikult õue jalutama. Tegemist on võõrliigiga, keda ei tohi enam ei Eestisse sisse tuua, müüa ega kasvatada. Seega panevad Vellole uut kodu otsivad varjupaigatöötajad huvilistele südamele, et kes sellist looma oma koju soovib, peab endale aru andma, et kliimasoojenemise tingimustes Eestis punakõrv-ilukilpkonna vabadusse lasta ei tohi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles