Piirissaarel Piiri külas ööl vastu pühapäeva maha põlenud majadest saja meetri kaugusel elav Filimon Kuznetsov ja Tooni külas elav Piirissaare vallasekretär Maria Korotkova rääkisid pühapäeva lõuna ajal Tartu Postimehele kui ühest suust, et saare vabatahtlike päästjate abist jäi õnnetuse ajal väheks, sest tehnika tõrkus, voolikute ühendamisel oli probleeme.
Kolmas inimene, kes ajalehes oma nime avaldada ei soovinud, sõidutas sündmuskohale oma pumba. «Vana päästeauto töötas paarkümmend minutit ja suri siis välja,» märkis ta. «Siis seisis auto tükk aega, hiljem hakkas jälle tööle. Pumbad ka alguses ei töötanud.»
Vana tehnikat on piisavalt
Lõuna päästekeskuse Tartumaa päästepiirkonna juhataja, mittetulundusühingu Piirissaare Vabatahtlik Tuletõrje Selts juhatuse liige Jüri Hrabrov polnud öelduga nõus. «Sellist juttu räägivad naised, kes ei tea tehnikast midagi,» ütles ta. «Olukord oli närviline, aga mehed töötasid külmavereliselt, vabatahtlikud tegid väga head tööd. Ühe autoga toodi varustus kohale, teisega kustutati. Vees oli kaks ujuvpumpa ja üks pump veel, veevahet ei olnud.»
Ta kinnitas, et päästehnikat ja -varustust on Piirissaarel palju: kolm ujuvpumpa, kustutamiseks ka mahupump, suur varu voolikuid ja joatorusid, 1968. aastal valminud päästeauto Mercedes ja 1980. aastatest pärit päästeauto Gaz-66. «Mercedes on arvelt maas, praegu käib selle pumba remont, see auto on reservis,» täpsustas Jüri Hrabrov.
«Piirissaare Gaz-66 on nii korras, nagu ta on – nii vana masinat ei saa remontides paremaks teha,» tõdes päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi. «Nii ongi, et auto töötab ja ei tööta, selline ongi tema seisukord.»
Lahendus on tema sõnul vaid üks: ka saartele peab jõudma uus päästetehnika. Seda Tauno Suurkivi aga lubada ei saa. «Vabatahtlikele päästeseltsidele eraldatav raha on kolm-neli korda väiksem kui vaja,» ütles ta. «Eestis on 115 vabatahtlike päästeseltsi. Et päästeselts end normaalselt ära majandaks, oleks aastas tarvis 25 000 – 30 000 eurot. Praegu suudame neile maksta 8000–9000 eurot.»
Tauno Suurkivi sõnul vaatab päästeamet lähiajal Piirissaare päästetehnika üle ja kui seda on vaja remontida, tuleb raha leida. «Korraldame saare vabatahtlikele ka ühisõppuse ning käime kõik kodud läbi ja tuletame meelde tuleohutusnõuded,» lisas ta.
Kihnus, Ruhnus ja Vormsil
Kui Piirissaare rahvas saab loota suuresti vaid enda peale, siis kuidas on olukord Eesti teistel väikesaartel? «Meil on riiklik päästekomando,» ütles ligi 700 elanikuga Kihnu vallavanem Ingvar Saare. «Kaks meest on pidevalt valves, teised peavad kodus vahti. Nad reageerivad väga kiiresti. Tehnika on küll vana, aga sellega pole suurt häda olnud. Meil on suur kindlustunne.»
Pisut enam kui 151 elanikuga Ruhnu vallavanema Jaan Urveti sõnul on saarel riigi palgal kutseline päästetööde juht, kellele on annetatud tehnikaga valmis appi tõttama 12 vabatahtlikku päästjat. «Päästetööde juht hoiab tehnikal silma peal, juhib vabatahtlike tööd ja korraldab õppusi,» rääkis Jaan Urvet. «Eks see valla ja päästeameti koostöö tulemus ole, et meil selline inimene töötab.»
Tauno Suurkivi selgitas, et Ruhnus ja veidi üle 400 elanikuga Vormsil on päästeameti palgal üks mees, Kihnu komando koosneb täiskohaga juhist ja kuuest poole kohaga töötavast päästjast. «Neil saartel on riiklikud päästjad alati olnud, aga Piirissaarel pole,» ütles ta. «Isegi kui oleks raha, ei ole Piirissaarele võimalik kutselist komandot luua, sest seal ei ole inimesi tööle võtta.»
Piirissaare vallavanem Liina Miks tõdes, et saare vabatahtlikele päästjatele on tarvis juhti. «Praegu neil pealikku pole, pole kedagi, kes vastutab,» ütles ta. «Pealikku valla palgale võtta ei saa, eelarves sellist rida pole, et talle palka maksta. Ma ei näe, et olukord muutuks. Kevadel istusime regionaalminister Arto Aasaga koos saarte kogus, sealt tuli selge sõnum: päästetööd on saartel vabatahtlike asi.»
Tauno Suurkivi sõnul võivad vabatahtlike päästeseltsid päästeametilt saadavast rahast maksta mõnele töötajale ka palka. Eelmisel aastal, kui Piirissaarel polnud ühtegi õnnetust, eraldas päästeamet sealsele päästeseltsile 6446 eurot. «Tänavust summat ei oska öelda, aasta pole lõppenud,» ütles ta. «Aga selge on see, et Piirissaarel on olnud väga õnnetu aasta.»
Ööl vastu pühapäeva hävisid Piirissaarel Piiri külas tules kaks eluhoonet, kolmas maja sai tulekahjustusi. Ööl vastu 16. maid möllas tulekahju Piirissaarel Saare külas, kus mõne tunniga põles maha kolm maja ja vanausuliste palvela.