Turuhoonest möödudes tuli nina kinni hoida

Kaspar Koort
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Sille Annuk

Kas mäletad, mu arm, veel seda paha saatust

     sel kaunil suvehommikul;

üks raibe, haisev, jälk, meil’ pakkus õudset vaatust

     jalgraja järsul käänakul.

Võib arvata, et nii mõnelgi tartlasel – kui ta just tugevamat sorti nohuga kimpus ei ole – tulid meelde need read Charles Baudelaire’i luuletusest «Raibe», kui ta juhtus täna päeval jõe poolt vanast turuhoonest mööduma. Nimelt ei toonud turuhoone poolt puhuvad tuuled ninasõõrmetesse mitte värskendavat kosutust, vaid hoopis jälki lehka, mis tõi nii mõnelegi inimesele meelde kurikuulsa lihakombinaadi-aja.

AS Tartu Turg juhataja Jaak Adamsoo kinnitusel raibet siiski turuhoones ega selle lähedal ei ole, probleem peitub hoopis jõepoolse transpordiukse juures paiknevas suures pressiga prügikastis, kuhu müüjad oma riknenud kraami panevad.

«Suvel marjade ja kurkide ja muud jäägid pillutakse sinna ja soojade ilmadega kahe päevaga lööb lõhna üles,» tõdes Adamsoo. Ta täpsustas, et konteineri tühjendamine koos pesuga on neil tellitud kord nädalas, kuid ta lubas, et juba täna tellitakse uus tühjendus ja pesu.

«Kui on ikka 30 kraadi kuuma, siis tulebki tihedamalt teha. Näiteks kui käärinud marjad sisse lähevad, siis kahe päevaga hakkab see haisema ja tilkuma,» nentis Adamsoo.

Ta lisas, et turuhoones sees ei tohiks haisu olla, kuid et kaubauks on kogu aeg lahti, siis võib seda tuulehooga siiski sisse minna ja tekkida moment, kus ka sees on tunda suvist lehka.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles