Abielupaar päästis Võnnu kohanimed hävimisest

Raimu Hanson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti kohanimeraamatust» on Lemming Rootsmäe ja Ilse Rootsmäe «Võnnu kihelkonna kohanimed ja minevik» mõnevõrra õhem, väiksem ja kergem.
«Eesti kohanimeraamatust» on Lemming Rootsmäe ja Ilse Rootsmäe «Võnnu kihelkonna kohanimed ja minevik» mõnevõrra õhem, väiksem ja kergem. Foto: Raimu Hanson

Ajas lähestikku on ilmunud kaks paksu raamatut, mille koostamisega on nähtud aastaid vaeva. Eesti Keele Sihtasutuse hiljuti kirjastatud «Eesti kohanimeraamatu» kõrvale on tulnud veidi õhem (vastavalt 1057 ja 752 lk) trükis, milles on vaatluse all ühe väiksema piirkonna kohanimed.

Sarjas «Eesti rahvaluule arhiivi toimetused» ilmunud raamatu «Võnnu kihelkonna kohanimed ja minevik» on koostanud Lemming Rootsmäe (1921–1997) ja Ilse Rootsmäe (1925–2006).

Abielupaari kogumistöö

Arstiametit pidanud abielupaari kodu-uurimusliku tegevuse tulemus jõudis eesti rahvaluule arhiivi käsikirjana 1990. aastal. Nagu nende suure töö saatesõnadesse on kirjutatud, olid nad toponüümikat ja kohapärimust kogunud põhiliselt Võnnu kihelkonna taludes.

«Raamatu suurimaks väärtuseks võibki pidada neid kohanimesid (eriti loodus- ja viljelusnimesid) ja nendega seotud pärimust, mida autorid on üles kirjutanud otse rahvasuust ja mis on sattunud hävimisohtu või juba käibest kadunud seoses asustuse ja maastiku muutumisega,» märgib toimetaja Urmas Kalla.

Raamatus leidub peaaegu 6000 kohanime ja rohkesti kohapärimust koos andmetega ajaloosündmuste kohta. Kirja on pandud sellisedki kuulsused nagu Kaera-Jaan, samuti mõisahärrad, näiteks Kurista Kuri-kindral ehk Guillemot de Villebois või Rasina Tinasilm ehk von Stackelberg.

Algmaterjal on kogutud 1960. aastatel 546 inimeselt kogu Võnnu kihelkonnast ning mõnest Kambja kihelkonna äärekülast, mis omal ajal kuulusid Võnnu kihelkonnas asunud mõisatele (Haaslava, Kriimani, Vastse-Kuuste). Kohanimed ja tsitaadid annavad edasi omapärast Võnnu murrakut.

Võnnust nii- ja naamoodi

Lugejale vajalikku asula, küla, talu, kolhoosi-sovhoosi, kooli jm (ka isiku) nime aitab raamatust hõlpsasti üles leida koha- või isikunimede register.

Mõistagi on seal kirjas Võnnu, ja sealjuures üsna rikkalikus valikus: märksõnale Võnnu alevik järgneb samanimelisi (näiteks keskkool, kihelkonnakool, kirik, kirikumõis, kirikutalu, kolhoos, kool, kõrgem algkool, küla, laulu ja mängu selts) üheksal leheküljel.

Mõni nädal varem ja tunduvalt tüsedamana trükist tulnud «Eesti kohanimeraamat» annab Võnnust teadmisi viies eri märksõnas, millest kaks käivad Tartumaal asuva Võnnu kohta. Viidatud on ka Lemming ja Ilse Rootsmäe kogumistööle.

«Võnnu kihelkonna kohanimed ja minevik» on valminud Eesti kirjandusmuuseumi teaduskirjastuse ja Võru instituudi koostöös. Kirjaridadele lisavad vaheldust fotod ja maakaardid.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles