Kambja, Luunja, Nõo, Ülenurme, Pala, Rakke, Illuka ja Vaivara valla juhid on tellinud advokaadibüroost Varul analüüsi haldusreformi seaduse kohta, sest nad kahtlevad, kas see on ikkagi põhiseadusega kooskõlas. Analüüs on töös ning selle tulemused peaksid selguma augusti alguses.
Vallajuhid otsivad rohtu omavalitsuste sundliitmise vastu
Luunja vallavanem Aare Anderson selgitas, et analüüsi on tarvis seaduse klausli kohta, mis puudutab omavalitsuste sunniviisilist liitmist, ning praegu on viimane aeg seda uurida, sest juba sügisel hakatakse seaduse ellu viimiseks astuma konkreetseid samme.
«Praeguse seadusega soovib riik omavalitsustasandit oma tahtmist mööda muuta. See riivab tugevalt omavalitsuste autonoomiat, mis on nii rahvusvahelise kui ka riigisisese õigusega rangelt paigas,» selgitas Anderson.
Kambja vallavanem Ivar Tedrema täiendas, et haldusreformi ei tohiks mingil juhul sunniviisiliselt ellu viia. «Igasugune sund omavalitsuste suhtes on põhiseadusevastane. Ka on see vastuolus Euroopa kohaliku omavalitsuse hartaga, mille Eesti Vabariik on ratifitseerinud,» märkis ta.
Analüüsiga püütakse juhtida riigi tähelepanu aukudele haldusreformi seaduses. Aare Anderson lisas, et analüüs telliti eelkõige selleks, et hiljem, mil omavalitsuste sundliitmine peaks algama, ei tekiks küsitavusi ja pikki kohtuvaidlusi.
Veel arvas Anderson, et haldusreformis sätestatud omavalitsuse elanike miinimumarv pole piisav reformi edukaks ellu viimiseks.
«Praegu püütakse terve Eesti omavalitsused suruda ühte raami, mida mõõdetakse elanike arvuga. Paraku ei taga viis tuhat elanikku omavalitsuse pädevust. Meil on praegugi sääraseid omavalitsusi, kus on isegi enam kui 11 000 elanikku, ning ikkagi ei ole tegemist hästi hakkama saavate haldusüksustega,» märkis Luunja vallavanem.
Tema sõnutsi peaks reformi ellu viimisel lähtuma tekkiva valla suutlikkusest. «Arvesse peaks võtma lisaks rahvaarvule muidki kriteeriume. Näiteks elanike rahulolu, rännet, investeeringuid, suutlikkust pakkuda kooli- ja lasteaiakohti ning hoida teid korras,» sõnas Anderson.
Tema arvates ei olegi tarvis seaduse teksti kirjutada konkreetseid näitajaid, mille alusel omavalitsusi liita, kuid need saab lisada alamdokumentidesse.
«Teisteski Eesti seadustes on välja töötatud madalamad regulatsioonid, millele on seaduses viidatud. Avaliku halduse minister saab kinnitada asjatundjate välja töötatud kriteeriume, mille alusel hinnatakse omavalitsuse võimekust,» pakkus Luunja vallavanem välja ühe lahenduse olukorra parandamiseks.
Seda, millise järelduseni Varuli büroo juristid jõuavad, Aare Anderson prognoosida ei osanud. Ta kinnitas, et analüüsist on huvitatud väga paljud omavalitsused, kes ei olnud selle algatamise juures.
Ta selgitas, et pole avalikustatud neid uuringuid, mis praeguse haldusreformi sünnitasid, kuid rahval on neid kindlasti vaja teada.
Isegi juhul, kui Varuli büroo juristide analüüs loeb haldusreformi seaduse õiguslikuks, saavad analüüsi tulemusena avalikkusele selgeks selle loomise tagamaad.
-----------------
Haldusreform
• Omavalitsusüksuse miinimumsuurus 5000 elanikku, eelistatud suurus 11 000 elanikku.
• 1. oktoobriks peavad kõik omavalitsused olema alustanud ühinemisläbirääkimisi.
• 1. jaanuariks 2017 peavad omavalitsuste ühinemissoovid olema esitatud maavanemale.
• Tuleva aasta 15. veebruaril alustab vabariigi valitsus nende omavalitsuste sundliitmist, kes pole sobiva suurusega haldusüksuse loomiseks vabatahtlikult liitunud.