Armeenia pere paigutati Vägevalt Harku kinnipidamiskeskusse (5)

Eili Arula
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vägeva varjupaigataotlejate keskus
Vägeva varjupaigataotlejate keskus Foto: Margus Ansu

Vahetult enne jaanipäeva Vägeva varjupaigataotlejate keskusse jõudnud neljaliikmeline Armeenia pere on sealt tänaseks juba lahkunud. Paar nädalat tagasi oli tarvis pereema viia sunniviisiliselt ravile, sest naine ise polnud raviga nõus, ning tema mees koos kahe alaealise lapsega paigutati režiimi rikkumise eest Harku kinnipidamiskeskusse.

«Naise haigus polnud küll ohtlik ja nakkav, kuid ravi saamata võinuks see progresseeruda ja kuna ta ise ravist keeldus, siis oli tarvis luua pretsedent ja ta sunniviisiliselt raviasutusse paigutada,» kirjeldas Vägeva Kodu juht Vaido Kütt armeenlannast varjupaigataotleja seisundit.

Pärast naise ravile viimist hakkas Vägevale jäänud mees kehtiva korra vastu võitlema ning ei ilmunud õigel ajal eluruumidesse tagasi. «Kella kümnest õhtul kuni kella kuueni hommikul peavad varjupaigataotlejad viibima oma eluruumides. Erandiks on juhus, kui meid on teavitatud, kus varjupaigataotleja sel ajal viibib. Tema seda ei teinud, käis kusagil küla peal ja seetõttu tuli kutsuda politsei,» märkis Vaido Kütt.

Armeenia mees jalutas tol õhtul lastega naabertallu, kus palus pererahva käest joogivett. «Algul ehmatasime naisega ära, et kes see kell pool üksteist õhtul meil akna peale koputab, aga mees seletas ilusti ära, et soovib joogivett, sest sealne (Vägeva keskuse - toim) vesi ei pidavat juua kõlbama. Mul ei olnud midagi selle vastu, andsin neile juua ja limonaadipudeliga veel vett kaasagi,» rääkis Vägeva keskuse naabruses elav Göran Raus.

Ta selgitas, et vestles armeenlasega vene keeles ning Rausile jättis võõramaalane väga tagasihoidliku ja viisaka mulje. «Kurb oli kohe kuulda, et selle väikse asja pärast nüüd ta koos lastega Harkusse viidi. Samas kuulsin, et see polnud tal esimene intsident. Ma saan aru, et sellises kohas peab kord majas olema,» lisas Raus.

Vägeva keskuse juht selgitas, et mainitud pereisa näitas seal ja ka eelmistes varjupaigakeskustes pidevalt üles rahuolematust. «Ta rääkis mullegi, et on varem viibinud Poolas ja Saksamaal ning kusagil ei paistnud ta olukorraga rahul olevat,» selgitas Kütt.

Et armeenia päritolu mees korrast kinni ei pidanud, saatis kohus ta koos lastega Harku kinnipidamiskeskusse, kus ta alustas näljastreiki ning sundis ka lapsi nälgima. Selle tõttu otsustati lapsed isast eraldada ja paigutada nad asenduskodusse.

Praegu viibib Vägeva varjupaigataotlejate keskuses 21 inimest: kaks Armeenia, kaks Iraani ning üks Afganistani pere. Vägeva keskuse juht Vaido Kütt kinnitas, et rohkem vahejuhtumeid varjupaigataotlejatega pole seni ette tulnud.

Kommentaarid (5)
Copy
Tagasi üles