Tartu linn vahetab vanad arvutid vanade vastu

Jaan Olmaru
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peale koolide ja lasteaedade lähevad kasutatud arvutid ka Lutsu raamatukokku.
Peale koolide ja lasteaedade lähevad kasutatud arvutid ka Lutsu raamatukokku. Foto: Sille Annuk / Postimees

Eelmise aasta lõpus Tartu linnavalitsuse arvutihanke võitnud firma Green IT vahetab seni kasutusel olnud arvutid välja kasutatud arvutitega ning saab selle eest järgmise nelja aasta jooksul linnalt 8,3 miljonit krooni (530 466 eurot).

Mullu septembris kuulutas Tartu linnavalitsus välja riigihanke, mille eesmärk oli vahetada välja umbes kolmandik linna arvutitest.

Linn soovis saada 1224 arvutit, millest 840 olid mõeldud koolidele.

Riigihankele laekus viis pakkumist seitsmelt pakkujalt hinnavahemikus 10,5–8,3 miljonit krooni (639 116 – 530 466 eurot). Teiste hulgas tegi pakkumuse AS Ordi, kes jäi 8,8 miljoni krooniga (562 422 euroga) teiseks.

AS Ordi juhataja Sulev Sisaski sõnul valmistusid nad hankeks pikalt ja põhjalikult.

«Me tahtsime võita ja riskisime. Et saada arvuteid soodsamalt, tellisime tehasest mõned asjad juba varem ära,» rääkis Sisask.

Ometi ei olnud Ordi pakkumine kõige odavam ning firma hakkas analüüsima, millega nad võisid põruda. Loogiliselt tuletades selgus, et riigihanke võitnud firma Green IT oli pakkunud linnale kasutatud arvuteid.

«Meil olid firmas kõik hämmingus,» lausus Sisask ning ei saanud aru linna loogikast. «Sellise süsteemiga jätkates arvutite keskmine vanus Tartu linnavalitsuses kasvab, mitte ei vähene. Ja linn on nõus sellele veel peale maksma? Hämmastav, kuidas sisu peale ei mõelda. See on kummaline käitumine. Juriidiliselt võib ju asi jokk olla, aga küsimus on majanduslikus mõttekuses. Uute ja vanade arvutite hind erines vaid viis protsenti.»

Veel enne valiku tegemist saatis Ordi linnale kirja, milles pööras tähelepanu, et madalaima hinnaga pakutakse Tartule tõenäoliselt Soomest või Rootsist tagasi ostetud umbes nelja aasta vanuseid arvuteid.

«Meie soov oli linna informeerida, et selline asi võib juhtuda, ja uurisime, kas nad teevad seda teadlikult,» rääkis Sisask. «Vastuses õigustati ennast ja öeldi, et teevad teadlikult.»

Vastavad tingimustele

'Tartu linnasekretär Jüri Mölder selgitas, et arvutihanke tingimused on olnud viimased seitse aastat üsna ühesugused. Kunagi pole olnud tingimustes kirjas, et arvutid peavad olema uued. Samas polnud siiani tulnud kellelgi pähe rentida linnale n-ö teise ringi arvuteid.

«Nüüd oli tõesti esmakordne juhtum, kus hanke võitja pakkus kasutatud arvuteid,» nentis Mölder.

Linnasekretäri sõnul on vale küsida, kas linn on olukorraga rahul või mitte.

«Me oleme korraldanud hanke teatud tehnilistele tingimustele vastava riistvara rentimiseks ja me saime selle. Oluline on see, et nendel arvutitel on garantii kogu kasutamise ajaks. See, kellele meeldib uus ja kellele kasutatud, on üldfilosoofiline küsimus,» rääkis Mölder ning ei nõustunud väitega, nagu oleks riigihanke dokumente koostades tehtud viga.

«Ei, seda küll ei saa öelda, et seal oli viga,» ütles Mölder. Ometi polnud ta kindel, kas ka tulevikus ei lisata nõuetesse märget, et arvutid peavad olema uued. «Ma arvan, et see kogemus kujuneb aja jooksul. Kui tekib probleeme lepingu täitmisega, eks siis on see mõtteaine tulevikuks.»

Koolidesse ja raamatukokku

Riigihanke eest vastutav linna infotehnoloogiateenistuse peaspetsialist Jüri Rui ütles, et hankega rendib linn neljaks aastaks 1224 arvutit, millest 1102 on vanad lauaarvutid ning 122 uued sülearvutid.

Lauaarvutite keskmine vanus on umbes kolm aastat. Komplekti kuuluvad ka uus monitor, hiir ja klaviatuur. Hankega vahetatakse välja umbes kolmandik linna arvutipargist. Arvutid lähevad linna hallatavatesse koolidesse, lisaks lasteaedadesse, päevakeskustesse, raamatukokku ja teistesse linna asutustesse.

IT-spetsialist ei julgenud ennustada, kui töökindlad kasutatud arvutid on.

«Nii ja naa. Olen kohanud ka uusi arvuteid, millest ligi kolmandik läheb juba esimesel aastal väljavahetamisele. Emaplaadid ei pea vastu. Aga need on oma esimese kriitilise tööaja juba läbinud ja minu kogemus ütleb, et nad töötavad kauem,» lausus Rui ning lisas, et linnal polnud valikut. «Eeskiri oli selline, et võidab kõige odavama hinnaga pakkuja ja meil polnud siin valikuvõimalust.» 

Kui arvutitel peaks tekkima massiliselt üht tüüpi vigu, on linnal õigus kogu partii välja vahetada.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles