Akadeemilise testi koostaja: lävendipõhine vastuvõtt ei taga häid tudengeid

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lävendipõhise sisseastumise alternatiiviks on akadeemiline test.
Lävendipõhise sisseastumise alternatiiviks on akadeemiline test. Foto: Kristjan Teedema

Tartu ülikooli akadeemilise testi komisjoni esimehe psühholoog Olev Musta hinnangul ei too lävendipõhine vastuvõtt ülikoolidesse tublisid õppureid, kes kõrghariduse ka omandaksid. Enam kui pooled langevad ülikoolist välja.

Must tugineb oma ütlustes mullu ilmunud uuringule «Haridustee valikud ning õpingute katkestamise asjaolud Eesti kõrghariduses», mille kaasautorid on Aasa Must ja Karin Täht. Mahukas uurimuses järeldatakse, et ülikoolitee jääb poolikuks 52 protsendil sisseastujatest, põhjuseks tudengite arusaam, et valitud eriala neile ei sobi.

Testitegijaid tänavu vähe

Must suhtub kriitiliselt ülikoolide lävendipõhisesse vastuvõttu. «Lävendipõhine vastuvõtt jätab tagaplaanile selle, miks inimene õppima tuleb. Sellega saab kiiresti kätte kontingendi, keda õppekava otsib, kuid see annab suhtelistelt abstraktse tudengkonna, kellele eriala tegelikult sobida ei pruugi,» räägib Must.

Lävendipõhise sisseastumise alternatiiviks on akadeemiline test, mida sel aastal tegi rekordiliselt vähe tudengikandidaate. Akadeemiline test hindab Musta sõnul üliõpilase vaimset võimekust paremini kui lävendikalkulaatori kujundatud punktisumma. Veel paremini saaks tudengikandidaatide motivatsiooni hinnata vestlustega, kuid seda kasutatakse praegu sisseastumistel harva.

Must usub, et praegune sisseastumiste süsteem saadab noorele inimesele välja valesignaale – matemaatiliselt tuletatud sissesaamine ütleb noorele, et ta sobib valitud erialale õppima, kuid tegelikku motivatsioonianalüüsi pole toimunud. Veast saab noor aru alles pärast õpingute alustamist ning jätab haridustee pooleli.

Lõpetamise tähtsus

Must rääkis, et tudengeid valides on oluline jälgida nende soovi kõrgkoolis õppida ja veel enam see ka lõpetada. Praegu saavutatakse kvantitatiivne vastuvõtt kiiresti, jättes rehkendustest välja kooli lõpetamine.

Musta hinnangul on suur osa siin infopuudusel. Ülikool ei anna noorele head ülevaadet akadeemilisest õppetegevusest ja tulevikust, mis noort sel erialal ees ootab, ning seetõttu võib valitud eriala valmistada pettumuse. Must ei taha siiski manitseda noori hambad ristis lõpuni vastu pidama, tuleb leida kutsumus, mis sobib.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles