Loomakasvatajad ootavad heinailma

Vilja Kohler
, Tartu Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Heinarullid.
Heinarullid. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Selle nädala alguses alustasid piimakarja pidavad Männiku Piim ja Tartu Agro silotegemiseks teist niidet, kuiva heina pole ilmad aga lasknud veel teha.

«Heina pole tehtud mitte üks kõrs, ei ole selliseid ilmu olnud,» ütles Haaslava vallas teravilja kasvatava ja 380 lehma pidava OÜ Männiku Piima juht Avo Samarüütel.

Silotegemiseks alustas ettevõte esmaspäeval teist niidet, kuid vihma tõttu jäi see töö pooleli. «Vett pole ju mõtet auku ajada, sajuga tehtud silol pole õiget kvaliteeti,» selgitas Samarüütel.

Natuke tööilmu

Eile hommikul sõitsid masinad jälle heinamaale ja töö jätkus. Männiku Piimal on loomadele tarvis varuda 7500 tonni silo, sellest ligi 3000 tonni tehti juunis esimesest niitest. Eelkõige vasikatele on vaja ka 50 tonni kuiva heina. «Kuiva heina tegemiseks on meil vaja tegelikult ühte päeva,» märkis Avo Samarüütel. «Küll saame ka selle töö tehtud, jälgin ilmaprognoosi pidevalt ja alates teisipäevast on see mõneks päevaks meile täitsa soodne.»

Ka Tähtvere vallas 1300-pealist veisekarja pidav Tartu Agro alustas esmaspäeval teisest niitest silotegu. «Esimese niite saime 5. juuniks tehtud,» rääkis ASi Tartu Agro juht Aavo Mölder. «Kuiva heina pole me jõudnud veel üldse teha, pole õiget ilma olnud.»

Tartu Agrol tuleb loomadele teha 20 000 tonni rohu- ja kuni 6000 tonni maisisilo. Kuiva heina on ettevõte varasematel aastatel varunud 700–1000 tonni. «Eks näis, kui palju laseb ilm seda tänavu teha,» märkis Aavo Mölder.

August tulevat ilus

Ka Luunja valla ratsatalu peremees Urmas Saks pole suksudele veel heina teha saanud. «Olen positiivne, augustis pidid ilusad ilmad tulema,» ütles ta. «Kui Pria tuleb tänavugi maainimestele vastu ja pikendab rohumaade niitmise tähtaega, saame ka hiljem heina tehtud, hobused pole heina kvaliteedi suhtes väga nõudlikud.»

Saksa ratsatalu ligi 40 hobusest 24 on perekond Saksa loomad, ülejäänud on kostilised ehk üürihobused. Ühele hobusele kulub aastas 5–6 tonni heina, seega on pererahval tarvis teha 1600 rulli heina, üks rull kaalub 250 kilo. «Meie heinaga ei koonerda, hobused on vabapidamisel ja söövad nii palju, kui tahavad,» märkis Urmas Saks. «Küll saame ka tänavu heina kätte, alati oleme saanud. Ühel aastal pressisime heinarulle veel 3. oktoobril, oli kuldne ilm, meie pulma-aastapäev.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles