Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Ülikooli vaim tähistab väärikat sünnipäeva

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Tartu ülikooli keemik Tullio Ilomets Ostwaldi galvanomeetriga. Keemiaprofessor Wilhelm Ostwald oli Tartu ülikooli kasvandik, kellest 1909. aastal sai Nobeli keemiaauhinna laureaat. | FOTO: Ove Maidla / Tartu Ülikool
Tullio Ilomets oli lähedalt seotud Tartu ülikooli rajaja, Rootsi kuninga Gustav II Adolfi pronksist monumendi taastamisega. Pildil puhastab ta monumendi täissoditud alust. On 29. august 2002. | FOTO: Andres Tennus / Tartu Ülikool
Keeltehuviline Tullio Ilomets (paremal), tol ajal orgaanilise keemia kateedri assistent, tutvumas koos Tartu riikliku ülikooli keemiaosakonna IV kursuse üliõpilase Viljar Pihli (vasakul) ja orientalistikakabineti juhataja Pent Nurmekunnaga täppisteadusi käsitleva hiina- ja jaapanikeelse kirjandu­sega. On aasta 1960. | FOTO: filmiarhiiv
Tullio Ilomets Tartu ülikooli keemiahoone laboris. On 1970ndad aastad. | FOTO: arhiiv

Tullio Ilometsa nimi on hästi tuntud Eestimaa keemikute, restauraatorite ja teadusajaloolaste hulgas. Rohkem  on räägitud tema tegevusest just viimastes valdkondades, kuid on jäetud rõhutamata, et ka siin on olnud edu saladuseks tema keemikuharidus ja mõtteviis. Tõsi, Ilometsale iseloomulik püsimatus ja suur huvidering on põhjustanud tema keemiauuringute laiahaardelisuse, mis alati ei leia mõistmist täppisteadustes.

Kui minna sügavuti, on aga selge, et Ilometsa keemiauuringuid on iseloomustanud lisaks keemilisele sünteesile sügav huvi looduslike ühendite struktuuri ja omaduste vastu. Ta alustas juba 1965. aastal Eesti ravimudade keemilise koostise uuringuid. On ju huvitav teada, miks ravimudal on raviv toime.

Õigupoolest küsiti seda küsimust siis teist korda, sest esimest korda tärkas huvi Eesti ravimudade vastu juba eelmise sajandi alguses. Tollal aga puudusid küsimusele vastamiseks vajalikud teadusliku uurimistöö meetodid ja teadmised.

Tullio Ilomets ning tema tudengid ja kaastöötajad avaldasid ravimudade kohta palju teadusartikleid, seda mitme kahjuks kaitsmata jäänud doktoritöö mahus. Sai selgeks selle uurimisteema suurepärane eeldus praktiliseks rakenduseks.

Seda aga ei mõistnud teadusjuhid, kes pidasid mudauuringuid kõrgete teooriate arendamise kõrval vähetähtsaks. Seetõttu jäid ravimudade uuringud vajaliku toetuseta.

Tänapäeval näeme, et ravimudade uuringud on jõudmas kolmandale ringile. Küsimused on ikka samad: kuidas ravimuda toimib ja millised on selle olulised ravivad komponendid. Seega ikka jälle keemia loomulikus kokkupuutes arstiteadustega.

Huvitav, kas nüüdsete uuringute planeerijad leiavad rahastajate tunnustust ja kas neil on taipu pöörduda Tullio Ilometsa ja tema kaastöötajate saadud teadustulemuste poole?

Loomulikult ei olene neist otsustest teadusloo seisukohast eriti palju, sest varem tehtud teadustöö tulemused, avaldatud artiklid ja aruanded on talletatud ja huvilistele leitavad.

Selles ongi loodusteaduste võlu ja igavikulisus, millest Tullio Ilomets on rääkinud oma õpilastele paljude aastakümnete jooksul, mil ta on Tartu ülikoolis üliõpilasi õpetanud. Nii keemiateadust kui ka elukunsti.

Teaduspärandi väsimatu kaitsja

Tartu ülikooli muuseum, Tullio Ilometsa nüüdne töökoht, on oma sünni eest palju võlgu just temale. Muuseumi rajamise aeg 1970. aastatel on praegu muuseumis töötavale põlvkonnale juba müütiline esiaeg. On hea, et meil on elav side toonase ja tänase maailma vahel.

Ilometsalt saab õppida pärandi hapruse ja selle hoidmise vastutuse mõistmist. Tema kadestamisväärselt hea mälu, jätkuvalt erk teadmishimu, mitmekülgsus ja valmisolek tegutseda, kui pärand on ohus, on kõigile suureks eeskujuks.

Muuseumid ei sünni iseenesest. Sõdadest hullemat hävitustööd teevad ajaloolise pärandi kallal enamasti rahuaegsed struktuurimuutused ja kolimised.

Tartu ülikoolil on vedanud, et on Tullio Ilomets, kes juba 1960. aastatel asus ajaloolisi teadusinstrumente koguma ja väärtustama.

Selle ajani oli Tartus (aga paljuski ka mujal maailmas) suhtutud neisse enamasti pragmaatiliselt: teadus läheb edasi ja käibest välja jäänud teadusinstrument on tarbetu kola, millest parimal juhul võib mõnda detaili taaskasutada.

On selge, et sellel taustal pidi olema julgust ja sisemist veendumust, et alustada kogumist.

Esimesed peahoone pööningule vanasse kartserisse kokku kogutud instrumendid said kannatada peahoone põlengus 1965. See ei heidutanud entusiaste, kogumine jätkus, kuid suurema hoo sai see alles 1970. aastate lõpus, kui ülikool valmistus tähistama 350. aastapäeva. Ehitati ja koliti, ning kui poleks olnud kogujaid, rännanuks vanavara üsna kindlasti prügimäele.

1976 jõuti ülikooli ajaloo muuseumi moodustamiseni paberil ja 1979 loodi lõpuks ka töökohad.

Ilomets oli konsultant nagu praegugi. Ametlikult tagasihoidlikul positsioonil, tegelikult oma autoriteedi ja teadmistega võtmefiguur.

On kindlasti Ilometsa teene, et Tartu ülikooli ajaloo muuseum ei muutunud toonases Nõukogude Liidus tüüpiliseks lahingukuulsuse muuseumiks või paigaks, kuhu ladustada ülikoolile toodud kingitusi, vaid arenes tõeliseks teadusajaloo muuseumiks.

Eesti iseseisvuse taastamine tõi kaasa kogu teadussüsteemi ümberkorraldamise. Lisaks muuseumile loodi ülikooli juurde Ilometsa eestvõttel akadeemiline muinsuskaitse selts (1987) ja komisjon, mis ülikooli sees kultuurivaral silma peal hoidis (1995).

Nii on õnnestunud kõigile reformidele vaatamata tuua tänapäeva rikkalikud kollektsioonid, mis kindlasti pakuvad avastamisrõõmu veel mitmele põlvkonnale.

Ja endiselt on aktuaalne visioon, mille Ilomets maalis juba aastal 1977: «Ülikooli ajaloo muuseum on teaduse- ja kultuuriajaloo uurimise keskus. Ta on kasvatusasutus, sest ta asub ülikooli juures ja teenib kasvatusprotsessi. Ta õpetab noort inimest nägema teaduse ja kultuuri pidevust, õpetab nägema eelmiste põlvkondade saavutusi ja neid hindama. Noor inimene hakkab aru saama, et puu otsast ei tuldud mitte eile alla!»

Kolleegid Tartu ülikooli muuseumist

Restaureerijate vaimne isa

Tullio Ilometsa kui Eesti konservaatorite ühingu praeguse auliikme aktiivsel osalusel hakati juba 1960. aastatel korraldama restaureerimiskonverentse, -seminare ning praktikapäevi.

Tema särav isiksus ja laialdased teadmised avaldasid juba tollal restauraatorite-konservaatorite harimisele väga suurt mõju.

Sel ajal hakkasid Tartu ülikoolis Tullio Ilometsa käe all õppima esimesed tudengid, kes said keemiku-restauraatori kvalifikatsiooni. Seda suunda on tänane juubilar tulemuslikult arendanud ja ellu viinud aastakümneid.

Nüüdseks pole ilmselt ühtegi suuremat raamatukogu, muuseumi, arhiivi, kus ei töötaks Ilometsa õpilasi ja kasvandikke, kes on restaureerimise ja konserveerimise kutseala arendajad ning säilituspoliitika suunanäitajad Eestis.

Veelgi enam, osa neist on tõestanud, et see haridus ja teadmiste pagas võimaldab tahtmise korral läbi lüüa ka Eestist kaugemal.

Seega võib tänast juubilari lugeda ilma ühegi liialduseta Eesti restauraatorite ja konservaatorite koolkonna rajajaks.

Kui kuuleme ütlust «vana kooli mees», siis on Tullio Ilomets meie jaoks just see mees mõiste ehedas tähenduses – tark, väärikas, kohusetundlik, härrasmehelik, teistest lugupidav, rahulik ja hea suhtleja.

Tema armastus ajaloo, meie eelkäijate ja vanade asjade vastu on erilist lugupidamist väärt.

See eeskuju on nakatanud paljusid noorema põlvkonna restauraatoreid ja konservaatoreid, kelle töös on need väärtushinnangud väga olulised, eriti nüüdses materiaalsele orienteeritud ühiskonnas.

Konservaatorid

Tullio Ilomets

•    Sündinud 13. juulil 1921 Paides.

•    1941. aastal Paide keskkooli lõpetanud Ilomets asus Tartu ülikooli matemaatika-loodusteaduskonnas keemiat õppima 1948. aastal.

•    1952 lõpetas ta ülikooli ning 1965 sai keemiakandidaadi kraadi.

•    1952. aastast töötas Ilomets orgaanilise keemia kateedris assistendina, 1960. aastast vanemõpetaja ja 1965. aastast dotsendina.

•    Tullio Ilomets on üks ülikooli kauaaegsemaid töötajaid, kes on nüüdseks töötanud seal 64 aastat. Praegu on ta Tartu ülikooli muuseumi konsultant.

•    Ilometsa põhivaldkond on orgaaniline keemia, tema lemmikteema orgaaniliste ühendite süntees. Ta on muu hulgas uurinud maomürke ja ravimudasid ning koolitanud keemikuid-restauraatoreid.

•    Tullio Ilomets oli üks Tartu ülikooli ajaloo muuseumi idee algatajaid. Pikka aega kogus ta ajaloolist teaduslikku aparatuuri, mis praeguseks on muuseumile üle antud.

Samuti on ta tegelnud ülikooli ajaloo ja teadlaste, sh Karl Ernst von Baeri uurimisega.

•    Tullio Ilometsa on tunnustatud Valgetähe III klassi teenetemärgiga, ta on Tartu aukodanik ning Tartu Suurtähe kavaler.

•    Abikaasa Helju Rajando. Kolm last, 11 lapselast ja 13 lapselapselast.

Tagasi üles