Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis lõpetas 30. juunil täienduskoolituse 16 kogemusnõustajat, kes leiavad nüüd rakendust kas rehabilitatsiooniasutustes, vabaühendustes või tervisega seotud valdkondades.
Kes ise on kriisis olnud, oskab aidata teisi
4. juuli 2016, 14:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõigil neil inimestel on olnud endal isiklik taastumise kogemus või on nad ise olnud toeks mõne lähedase inimese taastumise juures.
Koolitusel osalenud Laste Tervisekooli füsioterapeut ja treener Merle Leiner (pildil) ütles, et niipea, kui ta koolituse teadet märkas, teadis kohe, et soovib sellest osa saada.
Nõustamise tarkused
«Teoorias olin ma ju lugenud kriisi etappidest, nõustamistehnikatest ja muust, aga ma ei olnud endas päris kindel, kuidas kasutada ära oma kogemusi teiste, sarnases olukorras olevate perede nõustamisel,» rääkis ta. «Et kui palju ja millal peaksin ma rääkima oma lugu, kui palju torkima ja uurima nõustatava lapsevanema lugu?»
Merle Leiner on enda sõnul nüüd palju enesekindlam kui varem, märkides aga, et eks tegelik nõustajakogemuse saamine seisab siiski veel ees.
Ta lisas, et tegelikult sai ta häid teadmisi tööks ka oma tervisekooli laste ja lastevanematega.
«Vahel juhtub, et kui lastel on olnud trennis või töötoas konflik, siis võetakse ta kohe trennist ära, sest konfliktid ei ole head ja neid tuleb vältida,» tõi ta näite. «Aga kui lapsel jäävad konfliktid lahendamata ja ainus kogemus on põgenemine, siis pikas perspektiivsis see ei tööta.»
Leiner leidis end mõttelt, et äkki on asjad hoopis nii, et lapsevanem ei suuda sellises olukorras toime tulla ega last toetada ning seepärast soovib ta edaspidi lapsevanemaid rohkem sellisteks olukordadeks ette valmistada.
«Konflikt, see on ka nagu väike kriis ning sellegi puhul tuleb läbi arutada, mis võimalused on lahenduseks. Konflikt ei pea olema ainult halb ja ebameeldiv,» rääkis ta.
Teine koolitusel osaleja Diana Kuntor on võtnud ühendust Põhja-Eesti Autismi Liiduga ning loodab, et sügisest saab seal abiks olla.
«Väga väärtuslik oli see, et saime õpitut praktiliselt läbi teha – olla nõustaja ning nõustatava rollis. Analüüsisime pidevalt, et kuidas oleme toime tulnud iseenda looga, kuidas arenenud nõustajana,» jagas ta oma muljeid. «Igal juhul sain kinnitust, et soovin tulevikus olla tugi kriisisattunud inimestele, olla nendele hea kuulaja, kes ei kritiseeri, vaid aitab leida sammhaaval suuna kriisist väljumiseks.»
Otsib vabatahtlikutööd
Kolmas osaleja, Kristi Mäe ütles, et otsib tulevikus rakendust vabatahtlikuna koolis, vanemate ja laste vestlusringides ja rehabilitatsiooni meeskonna töös, kus ta juba praegugi osaleb.
«Lõpuks suutsin ausalt ja avameelselt vaadata enda sisse, ja mõista, et suudan anda läbi oma kogemuse mõistmist ja armastust veel paljudele erivajadustega laste vanematele,» rääkis ta.
Kogemusnõustajate täiendkoolitajad olid ühiskonnateaduste instituudi lektor Dagmar Narusson, mittetulundusühingu Kogemuse Jõud juht Kadi Haamer ja kogemusnõustaja Raili Hollo. Tegevusi koordineeris Regina Lapp.
Täiendusõpet rahastas Euroopa Sotsiaalfond koostöös Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusega ning koolitus leidis aset vastavalt rehabilitatsiooni reformi raames kehtestatud baasõppe nõuetele.
16 uut kogemusnõustajat on: Anu Amor-Narits, Angelika Raid, Annika Rau, Dagmar Seli, Diana Kuntor, Jaanus Kaasik, Jana Talvik, Kristi Mäe, Kristina Rosin, Maie Ilumets, Marika Lepp, Marika Vask, Mart Johanson, Merike Einer, Merle Leiner, Monika Metsaru.