Pisarad ja pahameel: milleks kavandada Tähtvere spordiparki autosilda?

Tähtvere spordiparki lõikaks kavandava silla koridor umbes Lauri ringi tõusul oleva künka kohalt, edasi kulgeks see rulliringi ja randa viiva allee vahelt ning suunduks seejärel üle Supilinna tiigi vabaujulapoolse osa. Foto: Sille Annuk

Tartu uue üldplaneeringu eskiisi järjekorras teise avaliku arutelu täitis ületamatu vastuseis kavale ehitada uus autosild ühendama Tähtveret ja  Raadi-Kruusamäe piirkonda.

"Mul ei ole ühtegi küsimust. Me lihtsalt ei soovi seda silda," oli luuletaja Kristiina Ehini lihtne ja lühike kokkuvõte Raekoja saalis üle kahe tunni kestnud koosolekul. Ta rääkis umbes neljakümnele kuulajale ka pisaratest, mis on sellesse linlastele armsaks saanud paika kavandatud autosilla kavandamisest tingitud.

Nagu teada ja nagu selgitas Tartu üldplaneeringu- ja arenguteenistuste juhtaja Indrek Ranniku, on seda silda vaja kesklinna liikluskoormuse vähendamiseks. Ta rääkis ka sellest, et jutt ei ole sellest, et silda hakatakse ehitama kohe, vaid alles aastate pärast.

Kompromisslahendusena pakkuski ta saalile välja sõnastuse idee, et selle üldplaneeringu ajaperspektiivis aastani 2030 seda silda ei ehitata, kuid reserveeritakse sillale maa-ala, millel kehtib ehituskeeld.

Linnainsener Mati Raamat omakorda kõneles, et temale Tähtvere elanikuna on ka Tähtvere spordipark omane, kuid linna liiklusskeemile on seda silda tarvis ning seda on võimalik lahendada "inimlikul" viisil.

Mitmel korral võttis sõna supilinlane ja linnaplaneerija Mart Hiob, kes muu hulgas rääkis sellest, et autoliikluse soodustamisega ei õnnestu autode hulka linnas vähendada. Peale selle rääkis ta, et moodsas linnaplaneerimises ei loendata liikuvuse lahenduste puhul ühikuna mitte autosid, vaid inimesi. Inimene võib liikluda ka jala, rattaga, bussiga või trammiga.

Sild võiks olla, aga jalakäijatele ja jalgratturitele, oli Hiobi arvamus.

Sama üldplaneeringu küsimused olid täna kõneks ka volikogus, kus abilinnapea Jarno Laur kordas varemgi mitu puhku öeldud mõtet, et kui maanteeamet ehitab Tartu põhjaümbersõidule Tiksoja silla, langeb Tähtvere silla ehitamise vajadus ära.

Mati Raamat raekojas seda mõtet ei jaganud. Ta nentis, et Tiksoja sild ei abista linnasisest liiklust ega aita lähendada omavahel linnaosasid. Ta rääkis ka sellest, et  üldplaneeringus ei saa sildade ehitusjärjekorda määrata, liiatigi võib elu tuua ootamatuid korrektiive.

Ta tõi näiteks, et Tartu kavandas eritasandilisi raudteeületuskohti mitmes kohas ja Võru tänav oli nende hulgas küll see kõige viimane. Praegu on aga just see valmis ja teistest pole midagi saanud.

Mitu osalejat, teiste hulgas arhitekt Igor Örd, olid seisukohal, et sild võiks selles kandis ju olla, aga valitud asukoht pole õnnestunud.

Küpses järeldus, et linnavalitsus peaks välja pakkuma alternatiivseid asukohti, kuigi neid on raske leida. Põhjus selles, et igal pool on midagi ees, kus eramud, kus Emajõe rannad, kus elektriliin.

Juttu oli ka muudest teemadest. Näiteks Ihaste rahva kannatuste suurest proovikivist Ihaste tee 18 maatükist, kus ametnike mõte on liikunud nii, et korterelamuid Ihaste keskkonda enam ei kavandata, küll aga Idaringtee poolsesse ossa.

Teravalt oli juttu Raja 31a maatükist, kus linn kavatseb nüüd loobuda korterelamute lubamisest, nende asemel saavad ridaelamud. Samas on endiselt plaan laiendada mõnevõrra Raja parki.

Tammelinna esindajad tundsid muret korruselamumaa märkimise pärast kaardile, kuid Ranniku kinnitas, et parandus on tehtud ja korruselamuid keset Tammelinna ei kavandata.

Veel võeti üles, et miljööalade temaatika kohta on seni vähe ettepanekuid tehtud.

Tähtvere silla küsimuses lubas Ranniku sügisel uut arutelu.