Kellamängu müüdid ja tegelikkus

, muusik, raekoja kellamängu projektijuht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Merle Kollom,
muusik,raekoja kellamängu projektijuht
Merle Kollom, muusik,raekoja kellamängu projektijuht Foto: Erakogu

Kas Tartu raekoja kellamäng ikka on hääles? Nii on ikka ja jälle küsitud. Nüüd on linn tellinud kellamängule 16 lisakella. Olemasolevad 18 kella viidi hiljuti Hollandisse häälestamisele. Millist tulemust on oodata, kui 34 kella sügisel raeplatsil kõlama hakkavad?

Tartu kellamäng on kirgi üles kütnud alates selle paigaldamisest aastal 2001, mil esimene instrument Eestisse toodi ja raekoja torni jõululaupäevaks üles seati. Teema sai uue hoo sisse sel kevadel kellamängu laienduse planeerimise käigus.

Suhtun kriitikasse mõistvalt, sest kellade kõlapuhtuse üle nurisemine on üle ilma tuntud teema. Miks siis? Tuleb selgitada kellade kõla spetsiifikat, et tähelepanelike linnakodanike kommentaaride, nagu «plärin», «füüsiliselt ebameeldiv», «kõrvadele valus» tagamaid sisuliselt lahata.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles