Praeguse aja grillimispeo asemel oli vanadel eestlastel jaanilaual kõige tähtsam koht piimast tehtud toitudel. Selleks koguti nädal aega piima, et jaaniõhtul saaks pakkuda pidusööke jaanisõirast kohupiimakorpideni.
Jaanilaual troonisid piimatoidud
23. juuni 2016, 09:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaanipidu oli karjaste ja kariloomade pidu, seega oli au sees oma karja piimast tehtud või, millest omakorda tehti munavõid ja murulauguvõid. Mõnel pool keedeti ka mune kaselehtedega roheliseks.
Jaanilaualt ei puudunud oma talu kohupiimast, võist ja munadest tehtud sõir. Seda võeti koos kohupiimakorpidega jaanitulele kaasa ja viidi külakostiks naabrite tulele. Kehtis reegel, et kõik toidud, mis tule juurde viidi, pidi ka ära sööma.
Tähtis oli, et enne jaaniõhtut oleks kõik söögid juba valmis, et kogu pere saaks pidu nautida.
Folklorist Terje Puistaja sõnul on parim toit aga jaanikarask ehk odrajahukarask. Ta ise teeb seda kiirelt ja lihtsalt valmivat maitsvat plaadikooki kas singitükkide või rosinatega.
Magusaks soovitab ta laisa inimese versiooni mulgi korpidest: saiaviilud katta kohupiima-munaseguga ja küpsetada ahjus.
Jaanitulele kaasa võetavate toitude nimistusse kuuluvad Lõuna-Eestis veel värske leib, sepik, koogid, sai, keedetud või praetud kanamunad, kohupiimapirukad. Omaette klassika on tuhakartulid, mida või ja soolaga süüakse.
Jaanikarask
1 l keefirit
1/2 tl soodat
Veidi soola ja suhkrut
1-2 muna
1 kl nisujahu
Tunde järgi odrajahu (tainas peaks olema hapukoorepaksune).
Lisaks: (praetud) sinki, kuivatatud õunu, rosinaid, hiljem võib peale panna juustu.
Küpsetada 200–250 kraadi juures vähemalt pool tundi. Mida paksem kiht plaadil, seda kauem küpseb. Pärast ahjust välja võtmist võib võiga üle määrida.