Rektori valimise asjus jäi peale ülikooli tahe

Jüri Saar
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli peahoone.
Tartu Ülikooli peahoone. Foto: Margus Ansu

Riigikogu kultuurikomisjon arutas täna Tartu Ülikooli seaduse muutmist ja otsustas saata seaduse eelnõu teisele lugemisele, mis on kavas 9. veebruaril. Domineeriv seisukoht oli, et ka edaspidi jääks rektori valmise õigus akadeemilisele valimiskogule, mitte üheteistliikmelisele uuele nõukogule, nagu soovitas ülikooli kuratoorium.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas oli komisjonis ministeeriumi seisukohti väljendamas.

«Kõigi üles tõstetud teemade puhul oli haridus -  ja teadusministeeriumi seisukoht, et Tartu Ülikoolis seaduse muudatused on võimalikud juhtimismudeli osas ainult sellisel määral, mida Tartu Ülikooli nõukogu aktsepteerib, see tähendab ülikooli nõukogu juulikuise seisukoha alusel,» ütles Lukas.

Tema sõnul valitses arvamus, et kui seaduse algataja pole valmis muudatusi tegema, pole mõtet neid ka kavandada. Küll oli juttu võimalike juriidiliste täpsustuste tegemisest.

Arutati ka ülikooli põhikirja kinnitamise temaatikat, kas juhtohjad peaksid olema uue nõukogu käes või akadeemilise otsustuskogu senati käes ja peale jäi ülikooli väljendatud seisukoht – senati käes, nõukogul on ühekordse veto õigus.

Lukas leidis, et seaduse vastuvõtmine võiks olla mõeldav veel sel talvel ja see areng tervitatav.

«Kidumine ja vindumine oleks kindlasti kahestusväärne, seda enam, et initsiatiiv seadust muuta tuli Tartu Ülikooli poolt. Minu meelest on ka oluline, et Tartu Ülikooli kui rahvusülikooli staatus saaks selgemalt ja konkreetsemalt väljendatud,» lausus Lukas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles