Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Raimond Tamm: enne kaalutlemist on vara rääkida mootorsaest

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Tartu abilinnapea Raimond Tamm. | FOTO: Margus Ansu

Emajõgi koos roheliste kaldapealsetega on tartlastele üks olulisimaid kodulinna sümboleid, mida hoida ja väärtustada. Seetõttu on igati teretulnud hoolivus ja tähelepanu kõigi tegemiste suhtes, mis Emajõe ümbrusega seonduvad.


Ja tõesti, tänu linlaste kaasamõtlemisele ja -rääkimisele on meil nii mõnedki ettevõtmised väga hästi õnnestunud, suuresti tänu sellele saime endale ka näiteks kauni Emajõe tänava.

Kuid näib, et mõnel juhul üritatakse ennetada ennetamatut… Otsust ei ole mõistlik hukka mõista enne selle langetamist. Konstruktiivne arutelu ei ole võimalik, kui puuduliku informatsiooni põhjal ning fakte täpsustamata tõlgendatakse olukordi ühekülgselt.

Pole juttugi olnud

Kas Emajõe vasakkalda papliallee kavandatav pügamine, st allee säilitamine vaid tüveköntidena, on ikka õige, hea ja ainuvõimalik lahendus, küsib  Supilinna Seltsi liige Heiki Valk eelmise kolmapäeva arvamusloos (TPM 12.01).

Kindlasti mitte, on linnavalitsuse vastus. Esiteks juba seetõttu, et linnavalitsuses ei ole viiemeetristest kärbitud tüvedest kordagi juttu olnud, rääkimata mingitest otsustest või kavadest. Samuti pole sellisest plaanist juttu projekteerimistingimustes, mille linnavalitsus on väljastanud jõe vasakkaldale jalg- ja jalgrattateede rajamiseks ning kaldakindlustuste rekonstrueerimiseks.

Projekteerimistingimustes on kirjas: «Esitada projekteeritavate alade haljastuslahendus. Olemasolev väärtuslik kõrghaljastus säilitada. Koostöös linnamajanduse osakonna haljastus- ja puhastusteenistuse spetsialistidega projekteerida olemasolevate alleede tagasilõikus, väheväärtusliku ja vigastatud kõrghaljastuse likvideerimine ning asendusistutus.»

Haljastusspetsialistide väitel on puude tagasilõikus üks võimalus nende noorendamiseks ja pappel talub seda hästi ka vanemas eas.

Parima lahenduse saamiseks nõudsime projekteerimistingimustes sedagi, et projekteerimisse peavad olema kaasatud kõrgeima kvalifikatsiooniga arhitekt, maastikuarhitekt ja disainer, kes peavad töötama välja kaldaäärse lahenduse arhitektuurse kontseptsiooni. Juba projekteerimise algfaasis koostatakse eskiiskavand koos arhitektuurse üldkontseptsiooniga, mis esitatakse linnavalitsusele ülevaatamiseks.

Tartul latt kõrgemal

Projekteerija leidmiseks korraldatud riigihanke tulemused kinnitasime linnavalitsuse viimasel istungil, mis tähendab, et kogu protsess alles algab. Millise lahenduseni projekteerimise lõpptulemusena jõutakse, on praegu veel liiga vara öelda.

Linna huvi seisneb kahtlemata selles, et väljapakutav lahendus oleks esteetiline ja samas turvaline, et kaldapealne jalg- ja rattatee saaks valgustuse, et jõutaks parima haljastuslahenduseni, et paigaldataks pingid ja muud sobivad väikevormid.

Erinevalt planeerimisprotsessist ei näe kehtivad seadused projekteerimistingimuste koostamisel ega ka projekteerimisel ette avalikkuse kaasamist.

Kuid elu on näidanud, et mitmel juhul ei ole seadustega paika pandud n-ö algkõrguse ületamine olnud suurepärase tulemuse saavutamiseks piisav, ning sellest tulenevalt oleme Tartus lati uuele kõrgusele seadnud.
Linnavalitsuse selge eesmärk on järjest suuremal määral kaasata nii kodanikeühendusi kui ka laiemat avalikkust kõikidesse olulisematesse ja tundliku teemakäsitlusega protsessidesse.

Kaasamine on eesmärk

Usume ja loodame, et suudame senise kogemuse põhjal üsna täpselt määratleda, millised otsused milliseid huvirühmi võiksid mõjutada. Kahtlemata kuuluvad Emajõe kaldapealsed selles kontekstis oluliste ja tundlike teemade ringi, kuid kõigiks tegevusteks on lihtsalt oma õige aeg.

Teeme tõhusa kaasamise eesmärgil sihikindlat tööd. Tartu osaleb 2010. aasta algusest juhtiva osapoolena rahvusvahelises projektis eCitizen 2. Projekti peamine eesmärk on levitada parimaid praktikaid e-kaasamise ning e-valitsemise valdkonnas, projektil on partnereid kümnest riigist üle Euroopa.

Olen täiesti veendunud, et kogemuste vahetamise tulemusena õnnestub meil Tartus järk-järgult rakendada uudseid e-kaasamise lahendusi, mis võimaldavad meil edukalt ellu viia kõiki kaasamisega seonduvaid häid mõtteid.

Ühe uuendusena oleme loonud teenuse, mille raames on kõigil soovijail võimalik tellida oma e-postkasti pla-neerimis- ja ehitusteemalisi teateid, et seeläbi olla pidevalt kursis linnavalitsuse selleteemaliste otsustega.
Infosaajaks võib end linna kodulehel registreerida iga huviline.

Hindan kõrgelt kodanikeühenduste ja linlaste senist panust linnaelu edendamisesse ning sellest tulenevalt väärtustan kaasamist kui tulemuslikku protsessi. Eduka kaasamise võtmeks on kõigi osapoolte soov ja tahtmine parima lahenduse nimel ühiselt vaeva näha.

Dekonstruktiivsed mõtteavaldused, mis on ajendatud isiklikest ambitsioonidest või lihtsalt soovist silma paista, ei ole tulemusliku kaasamise protsessis kohased.

Meeles tuleb pidada ka lihtsat tõde: kuulda ei võeta mitte seda, kes kõige rohkem ja kõige kõvemini karjub, vaid seda, kes esitab oma seisukohti argumenteeritult.

Kaasamisest peab kujunema avaliku sektori igapäevase töörutiini loomulik osa. Ilmselt on esialgu vajalik rakendada sellega seonduvaid protseduurireegleid, kuid varem või hiljem peab kaasamise vajalikkus ja otstarbekus jõudma meie kõigi teadvusesse.

Suur tänu kõigile, kes on juba aidanud linna seisukohalt olulistel teemadel kaasa mõelda. Julgustan ka kõiki teisi, kes Tartu tulevikust hoolivad, edaspidi sellega seonduvalt oma seisukohti ja arvamusi avaldama. Seda aga õigel ajal, õiges kohas ja õiges vormis.

Samal teemal: Heiki Valk, «Emajõe-äärsete paplialleede tulevik», TPM 12.01.

Tagasi üles