Teater jättis aega nukkudega mängida

Raimu Hanson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teatrikunstnik Meeri Säre loodud nukkude vahel mänguasjamuuseumi õuemaja väljapanekul on ka päiksevarjuga preili Jurkatamm, tegelane Oskar Lutsu «Paunverest».
Teatrikunstnik Meeri Säre loodud nukkude vahel mänguasjamuuseumi õuemaja väljapanekul on ka päiksevarjuga preili Jurkatamm, tegelane Oskar Lutsu «Paunverest». Foto: Kristjan Teedema

Teatrikunstnik Meeri Säre esimesed nukud, mida ta tegi kaunimaks oma käte ja loova vaimuga, olid tavalised plastpuped, nagu neid müüdi poodides 1980. aastatel. Nukuhuvi kasvas muuseumi suuruseks.


Tartus sündinud ja kasvanud Meeri Säre (1929–2009) oli aastatel 1957–1998 tööl Vanemuises, sealhulgas peakunstnik 1967–1991. Tema kui teatrikunstniku loomingut oli võimalik vaadata nii kodumaal kui ka naaberriikides.

Teatrikujundustööde näituse «Horisondid» avamisel Tartu linnamuuseumis detsembris 2006 osales ka autor. Tartu mänguasjamuuseum avab oma õuemajas 15. jaanuaril muuseumi kunstilise juhi Mare Hundi ja teaduri Marilin Rappu koostatud mälestusnäituse Meeri Säre kui nukukunstniku loomingust.

Nukud ja nukutoad

Väljapanekus on mitmes tehnikas valminud ja kostümeeritud nukud. Ühtlasi saab vaadata Meeri Säre poolt mänguasjamuuseumile sisustatud nukutubasid ning tema kostüümikavandeid ja makette Vanemuise lavastustele.

Omaette märgina on vitriinide juures vineerist teler. Sealt saab näha, et Meeri Säre töötas aastatel 1955–1957 Eesti Televisioonis. Ühe vitriini keskel on Ilmar Malini maalitud portree noorest teatrikunstnikust.

Meeri Säre meenutamiseks näitusega on Tartu mänguasjamuuseumil väga suur põhjus. Nimelt oli ta sellesama muuseumi üks algatajaid ja käimalükkajaid ning eksponaatide hankijaid.

Muuseumi üks asutajaid

«Muuseumi asukohaks näis sobivat maja, milles Meeri Säre elas,» kirjutavad näituse koostajad. «1992. aastal vabanesid kohvikuruumid nn Grenzsteini majas Lai tn 1 ning Tartu linnavalitsus soostus andma need mänguasjamuuseumi rajajate käsutusse. Mänguasjad olid leidnud endale esimese kodu.»

Sealsamas avatigi 28. mail 1994 Tartu mänguasjamuuseum kui linnale kuuluv iseseisev muuseum. Aasta 2003 tõi kaasa kolimise Lutsu tänavasse. Möödunud aastal käis Tartu mänguasjamuuseumis rohkem kui 43 000 külastajat.

Meeri Säre mälestusnäitust saab minna vaatama juba eelolevast nädalavahetusest. Muuseumil on ettevalmistamisel ka uued näitused mängukaartidest ja pisiasjadest.

Laval sekeldavad mängukaru ja nukk

Mänguasjamuuseum koos oma teatrimaja ehk Teatri Koduga elas detsembris muuseumi arendusjuhi Marge Pärnitsa teatel üle rekordkuu: muuseumi ja teatrit külastas ühtekokku 9300 inimest.

Septembris oma esimest hooaega alustanud Teatri Kodu etendusi ja kontserte käis nelja kuuga vaatamas üle 7000 teatrisõbra.

Kõige muu kõrval oli detsembris esietendus. Kuu esimesel päeval tõi Tiia Toometi raamatu «Karu Lillekäpa töö-ööd» ainelise monolavastuse «Öö mänguasjamuuseumis» vaatajate ette Leino Rei.

Praegu on Teatri Kodus väike hingetõmbepaus. Programmijuhi Annika Kullamaa teatel on «Öö mänguasjamuuseumis» üle hulga aja kavas 22. jaanuaril, mil vaatajate ette tuleb Kristo Toots. Esimene etendus, kus mängib Janek Joost, on 10. veebruaril. Toots teeb maikuuni seitse ja Joost samuti seitse etendust.

Leino Rei juhtimisel valminud «Sipsikus», mis oli Teatri Kodu avaetendus, mängib lisaks lavastajale eri etendustes kaasa samuti kaks erinevat näitlejat.

Näiteks 26. jaanuari hommikul on Leino Rei ja Sipsiku kõrval laval Maarja Jakobson ja õhtuses etenduses Kärt Johanson. Mai lõpuni on 16 mängukorda. (TPM)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles