Rektori valimine kütab vaidlusi

Jüri Saar
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool

Rektori valimise õiguse andmine ülikoolist väljas­pool seisvate liikmete enamusega uuele nõukogule võib tekitada ohu Tartu Ülikooli autonoomiale, leidsid üheksa teaduskonna dekaanid ühisavalduses.


Dekaanid tegid selle avalduse esmaspäeval, olles arutanud Tartu Ülikooli juhtimist muutva seaduseelnõu ümber puhkenud poleemikat. Nagu avalduses kirjas, asusid nad üksmeelsele seisukohale, et seaduse muutmine on selgelt vajalik ülikooli ja ühiskonna sidususe suurendamiseks ja juhtimise efektiivsemaks muutmiseks.

Muret tekitab aga, et kuigi ülikooli nõukogu on ülikooli juhtimisreformi põhimõtted läbi vaielnud, need on saanud seaduse eelnõu kujul ka haridusministeeriumi ja valitsuse toetuse, on kuratoorium ja osa poliitikuid veelgi radikaalsemate muudatuste poolt, jutt on nii rektori valimisest kui ülikooli põhikirja kinnitamisest.

Uue juhtimisskeemi järgi oleks ülikooli kõrgeim otsustuskogu 11-liikmeline nõukogu, kus vaid viis liiget tohib olla ülikoolist, viis nimetab haridus- ja teadusminister ja ühe liikme teaduste akadeemia.
Akadeemiline otsustuskogu oleks kuni 21 liikmega senat.

Kuratooriumi soovitused

Riigikogus juba esimese lugemise läbinud seaduseelnõus on kirjas, et rektori valimine peaks edaspidigi jääma ülikooli akadeemilisele valimiskogule. Kuratoorium aga soovitas rektori valimise õiguse anda uuele nõukogule klausliga, et rektori valimiseks on vaja kaheksa liikme toetust, seega ka vähemalt kahe senati poolt nõukogusse nimetatud ülikooli esindaja toetust.

Teine ülikooli praeguse nõukogu ettepanekutest radikaalsem kuratooriumi soovitus puudutas põhikirja vastuvõtmise õiguse andmist nõukogule. Eelnõus on kirjas, et põhikirja võtab vastu ülikooli senat, kuid kinnitab nõukogu.

«Selleks, et rektor saaks olla ülikooli sisuline akadeemiline liider, on vajalik, et rektoril oleks kogu ülikooli akadeemilise pere lai toetus. Sellist toetust ei võimalda rektorile anda Tartu Ülikooli kuratooriumi alternatiivsena välja pakutud rektori valimine 11-liikmelise uue nõukogu poolt,» seisab dekaanide avalduses.

«Ülikooli põhikiri määrab muu hulgas ära põhilised reeglid, mille järgi ülikool oma akadeemilise personali valib, milliste akadeemiliste üksuste kaudu oma funktsioone täidab ning kuidas akadeemiline õpe toimuma peab. Kõigi nende küsimuste lahendamine väljaspool akadeemilist otsustuskogu võib ohustada akadeemilist vabadust,» leiavad dekaanid.

Minister toetab dekaane

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ütles, et tema toetab rektori valimise ja ülikooli põhikirja vastuvõtmise küsimustes dekaanide ja seega ka ülikooli nõukogus mullu suvel heaks kiidetud põhimõtteid.

«Minu jaoks lähtuvad kuratooriumi pakutud põhimõtted  liiga palju äriõigusest ja efektiivsusest. Põhimõtetest, mida akadeemilises maailmas üks ühele rakendada ei saa,» ütles Lukas. «Suur osa legitiimsusest, mis ülikooli juhtorganitel ülikooli sees on, sõltub nende autoriteedist. Järelikult ülikool peab neid aktsepteerima.»

Tartu Ülikooli rektor Alar Karis ütles, et oma ametipositsioonist lähtuvalt toetab ta Tartu Ülikooli nõukogus mullu suvel heakskiidu saanud ülikooli juhtimise muutmise põhimõtteid.

Tema eilne suur mure oli, et seaduseelnõu kalevi alla ei satuks ja ikka riigikogu selle koosseisu ajal vastu võetud saaks.

Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg leidis, et rektori valimine võiks edaspidigi olla akadeemilise valimiskogu ülesanne.

Ta märkis ka, et ülikoolis on hirm, et uus nõukogu hakkab alla suruma senatit, kuid tema isiklikult kardab rohkem seda, et uus nõukogu ei võta ise positsioone, kuna selle liikmed on tõenäoliselt väga hõivatud inimesed.

Riigikogu kultuurikomisjon arutab kõnealust seaduse eelnõu tuleval esmaspäeval ja siis läheb see teisele lugemisele.

Arvamus

Alar Karis
Tartu Ülikooli rektor

Valitud rektor saab toetada ülikooli nõukogu esimehena ainult seda seisukohta, mille ülikooli nõukogu on välja pakkunud. Täna on ettepanek, et uue rektori valib akadeemiline kogu. Mul ei saa rektorina olla teist seisukohta.

Püütakse väita, et kuratooriumi variandi kaudu püüab rektor Karis  sillutada teed veel viieks ametiaastaks. Aga see väide ei ole mõistlik. Tundmatuid on liiga palju, me ei tea, kes on akadeemilised persoonid, kes nõukogusse valitakse, ega kes on liikmed väljast.

Peeter Kreitz­berg
Riigikogu kultuuri­komisjoni esimees 

Arvan, et rektori valimine on tekitanud suuri vaidlusi ja võiks ikkagi jääda valimiskogu ülesandeks. Algselt oli plaanis, et uus nõukogu seda teeb, nagu on tavaks paljudes riikides, aga me ei pea selles küsimuses pingeid üles ajama ja toetan dekaanide ning ülikooli nõukogu seisukohta.
Kuratooriumi ettepaneku pluss oleks panna rektor vastutama ka väljapoole, mitte ainult ülikooli sisse.

Tõnis Lukas
Haridus- ja teadus­minister

Olen rektori valimise küsimuses ülikooli nõukogu esitatud seisukoha poolt.

Ülikool tegi ettepaneku seadust muuta ja ülikooli esitatud argumendid, et ülikool peaks olema ühiskonnaga rohkem sidestatud, juhtimismudelit tuleb seetõttu muuta, olid asjakohased. Ülikooli soovi ennast uuendada nende põhimõtete järgi tuleb tervitada ja ka riigi poolt vaadates on see uuendamise moodus piisav.

Praegu on kõige tähtsam, et see oleks aktsepteeritav ülikoo­li sees ja ülikool hakkaks selle järgi elama. Selleks on kõige kindlam kiita heaks nõukogu pakutud variant ja mitte astuda sammu tundmatuse suunas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles