Parimad tudengitest energiasäästjad ketravad karpe niidiks

Kertu Kula
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu ülikooli doktorant Tarmo Mölder näitab, et kui laborites kasutavaid pipetiotsikute plastkarpe ära ei visata, koguneb neid lühikese ajaga väga palju.
Tartu ülikooli doktorant Tarmo Mölder näitab, et kui laborites kasutavaid pipetiotsikute plastkarpe ära ei visata, koguneb neid lühikese ajaga väga palju. Foto: Margus Ansu

Selleaastase Negavati võitjad, Tartu ülikooli tudengid Tarmo Mölder ja Kuldar Kõiv plaanivad võidusumma, 10 000 euro eest osta plasti purustamise masina, rentida ruumi karpide hoiustamiseks ning arendada edasi 3D-printeri niidi kvaliteeti.

Liiga palju korraga

Negavatil esikoha saanud TÜ tudengite Mölderi ja Kõivu «Karbiketrajad» on tegelikult üks osa nende eelmise aasta Negavati konkursi projektist

«Rohelabor», mis keskendus energia kokkuhoiule ja mõistlikule majandamisele laborites. Toona auhinnakohta ei tulnud.

Mölder ütles, et mõlemal aastal osaleti konkursil selle mõttega, et oma idee ka teoks teha, kuid tõdes, et eelmist aastat tagantjärele analüüsides võis tunduda, nagu soovinuks nad Kõivuga kõik maailma asjad ühe korraga ära lahendada. «Võtsime liiga suured ülesanded ja ei usutud, et me oleks sellega hakkama saanud, ja tõenäoliselt ei oleks ka,» arvas Mölder.

Tänavu mõtlesid noormehed, et võtavad rahulikumalt ja keskenduvad ainult ühele asjale, mida mõlemad väga hästi tunnevad, ja suudavad selle ise ellu viia. Lisaks eelmise aasta ideele, et karpe saab töödelda, leidsid noormehed, et miks mitte proovida plastist niiti teha.

Praegu ootabki näiteks Tartu ülikooli Chemicumi õppehoone laborites kastide viisi pipetiotsikute halle, rohelisi, roosasid ja siniseid karpe, mis tuleks purustada. Tarmo Mölder rääkis, et karpe hakati laborites juba eelmisel aastal koguma, kuid siis oli eemärk leida neile praktiline rakendus – karpidesse saab panna näiteks lilleseemneid, mutreid, legoklotse ...

Selleks et koguda veel rohkem karpe, mida purustada ja millest hiljem 3D-printeri niiti toota, viisid Tarmo Mölder ja Kuldar Kõiv tänavu kevadel oma kastid Tartu õppehoonete viide laborisse.

Kvaliteedi arendamine

Niipalju kui Karbiketrajate meeskond on jõudnud praeguseks katsetada, on leitud, et purustatud plastkarpe saab üles sulatada ja niidiks töödelda. Näiteks 16 kilogrammist karpidest saab 7000 meetrit niiti.

«Need, kes loevad, mõtlevad kindlasti, et poisid ajavad mingit udujuttu. Et polüpropüleen, mida kasutame, on nii halb materjal, et seda ei saa normaalselt printida,» arvas Mölder. Ta lisas, et katsetamise käigus tuli välja, et 3D-printer suudab purustatud plastkarpide materjalist niiti printida, kuid sealjuures on muidugi tähtis kvaliteet.

Mölderil ja Kõivul ongi plaanis tegelda tootearendusega ja uurida, milliste lisandite abil on võimalik selle materjali omadusi muuta, et paraneks niidi printimise kiirus ja lõppdetaili kvaliteet. Loetud kirjanduse põhjal on noormehed juba mõned vihjed saanud, millest võiks alustada. Samuti mõtlevad nad, milliseid tooteid peale niidi oleks võimalik plastist teha.

Negavati projektijuht Helin Sööt kinnitas, et Karbiketrajate meeskond sai kõrgeid hindeid nii hindamiskomisjonilt kui ka žüriilt. Ta lisas, et Kõivu ja Mölderi idee tõusis teiste seast esile nutikuse ja uuenduslikkusega ning on hea eeskuju teistelegi.

«Tasub esmalt enda ümber ringi vaadata, nii kodus kui koolis, ning võtta kasutult seisvad asjad uuesti ringlusse,» andis Sööt teistele tudengitele järgmiseks konkursiks mõtlemisainet.

Kas teate?

Energia- ja ressursisäästu konkursi Negavatt võitjad

I koht, Tartu ülikooli meeskonna idee «Karbiketrajad», plastkarpidest 3D-printeri niidi tootmine.

II koht, Tallinna ülikooli tudengite idee «Loobu topsingust!», ülikooli kohvikusse korduvalt kasutamiseks plastist kohvitopsid.

III koht, TTÜ Tartu kolledži projekt «Smartvent», klassiruumide varustamine väikeste soojust tagastavate ventilatsioonisüsteemidega.

Kõik kolm projekti said idee elluviimiseks 10 000 eurot.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles