Maie Kitsing: tipuks ei sünnita, vaid arenetakse (1)

, haridus- ja teadusministeeriumi välishindamisosakonna nõunik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maie Kitsing
Maie Kitsing Foto: SCANPIX

Tartus lõppes äsja Euroopa loodusteaduste olümpiaad, kus eestlased jätsid koju ühe kulla ja kaks hõbemedalit. Eesti on loodusteaduste õpetamisel Euroopas ja maailmaski esirinnas. Kuidas oleme selle saavutanud ja kuidas teha uus hüpe?

Leonardo da Vinci sai umbes 500 aastat tagasi hakkama helikopteri eskiisi väljatöötamisega, kuid tema kõrval polnud inimesi, kes suutnuks lennuka idee ellu viia.

Eesti on nõrgema võimekusega õpilaste toetamisega PISA uuringu järgi suurepäraselt hakkama saanud.

Euroopas on meil kõige väiksem nende õpilaste osakaal, kes ei suuda lahendada kõige lihtsamaid ülesandeid ning kellel ei ole seetõttu vajalikke baasoskusi, mis toetaksid noort õpingute jätkamisel, töö leidmisel või igapäevaelus hakkamasaamisel.

Kuidas on aga Eesti haridussüsteem tulnud toime teise ülesandega, nimelt kindlustada riigile noored, kes oleksid «veduri» staatuses, kes suudaksid ideid ja lahendusi genereerida ja neid ka ellu viia?

Tunneme uhkust selle üle, et Eesti korraldas 7.–14. maini Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadi EUSO, kus osales 23 riigi 144 koolinoort. Eesti noored pälvisid sellel kulla ja kaks hõbemedalit.

Loodusteaduste heal tasemel õpetamine on olnud Eesti haridussüsteemi tavapäraselt tugev külg. Seda kinnitab ka PISA uuring. Vaid Soomes on Eestist suurem nende õpilaste osa, kes on loodusteadustes tippsooritajad.

Meie loodusteaduste õpetamine põhineb asjakohasel õppekaval, õpetajakoolitusel ning heal koostööl õpetajate vahel. Üha kasvav tippsooritajate hulk näitab, et koolisüsteemis suudetakse õpilase potentsiaali avada. Selle eelduseks on eriandekuse märkamine ja õppija individuaalsusega arvestamine.

OECD väitel on riikidel, kus õpilased saavutavad väga häid tulemusi, kindlad tunnused: usk kõigi õpilaste võimekusse, asjaosaliste tugev tahe, sihikindlus ning koostöö haridusvaldkonna edendamisel.

Andreas Schleicher OECD haridusdirektoraadist on välja toonud mitu müüti, mis on takistuseks lapse võimekuse väljaarendamisel.

Näiteks on käibel arusaam, et kehva sotsiaalse taustaga kodust pärit lapsel pole suurt lootust saada häid tulemusi, rääkimata tipptulemustest. Ometi saavad Šanghai kehva sotsiaal-majandusliku taustaga õpilased suurepäraseid tulemusi.

Šanghai edu võtmeks loetakse, et nad rakendavad kõige talendikamad õpetajad kõige suuremat väljakutset nõudvate klasside ette ja kõige tugevamad juhid kõige nõrgemate koolide ette.

Ka Eesti kummutab seda müüti: 9,6 protsenti nõrgema sotsiaal-majandusliku taustaga õpilastest saavutab tipptulemusi. Oluline on õpetajate ja koolijuhtide suhtumine: usk õpilasse ja toetav käitumine annab õpilasele jõudu saada vaimult suureks.

Loobuda ei raatsita ka müüdist, mille kohaselt väike klass tagab edu. Klassi suuruse ja tulemuste vahel puudub seos. Eestis on enamikus maakoolides väga väikesed klassid, ometigi on linna- ja maakoolide õpilaste sooritustes statistiliselt oluline erinevus.

Usk, et digitaalne maailm nõuab uusi õppeaineid ja laiahaardelisemat õppekava, pole uuringutes samuti kinnitust leidud. PISA uuringus hinnatud õpilaste finantskirjaoskus näitas, et see oli vähe seotud finantsteemat käsitleva õppekava osaga.

Ka Eesti tulemused näitasid sama, meiegi õpetame finants­alaseid oskusi eri õppeainete kaudu ja tulemuste üle pole põhjust nuriseda.

Müüt, et edu tagab juba sündimine andekana, pole Eestis õnneks eriti levinud. Eestlane on läbi aegade saavutanud oma eesmärgid pigem visa töö ja vargamäeandreseliku sihikindlusega.

Meie õpilaste arvamus, et hea tulemuse saamine matemaatikas nõuab pingutust, on OECD riikide keskmisest märkimisväärselt tugevam.

Õpilase eneseusu kõrval on samavõrra tähtis õpetaja usk õpilastesse. Soomet, Jaapanit, Singapuri, Šanghaid ja Hongkongi saab võtta eeskujuks kui riike, kus nii õpetajad kui ka kogu ühiskond usub, et iga laps võib saavutada häid tulemusi.

Kuidas edasi? Nii nagu McKinsey oma raamatus «Kuidas maailma parimad haridussüsteemid jõudsid tippu?» väidab, on olulisim õpetaja töö klassis. Tippsooritajaid, kellest saavad ühiskonna arengu eestvedajad, ei kujundata välja teaduskoolides, vaid tavalistes koolides.

Meie väga tugevates teaduskoolides lihvitakse tippe, kes on uued da Vincid. Väga on vaja aga nende kõrvale tipptegijaid, kes ideed ellu viivad. Seega otsime retseptiraamatut, mis aitaks meil muutunud õpikäsitlust ellu viia ja seeläbi ka uus arenguhüpe teha.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles