Tartu tervishoiukõrgkooli õppejõud Eerik Jõgi uurib koos bioanalüütika eriala üliõpilastega Eesti puukide nakatumust bakteriga, kelle ladinakeelne nimi kõlab Borrelia burgdorferi sensu lato ning kes põhjustab puukborrelioosi.
Valge linaga korjatud puuk satub laborisse (2)
6. mai 2016, 12:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õppejõud tõdeb, et puuk on Eestis üks ohtlikumaid «loomi», sest siin levinud võsapuuk ja laanepuuk levitavad mõlemad salakavalaid haigusi, mis võivad lõppeda raskete tüsistustega.
Pärnu- ja Valgamaalt kogutud puuke on uurinud Maarja Ader ning Saaremaa ja Läänemaa puuke Kaitel Kruus.
Tööd said kaante vahele eelmisel ja üle-eelmisel aastal ning need on üks osa tervishoiukõrgkooli juhitavast mahukast uuringust, mis kestab aastani 2018.
Tänavu jätkab alustatut kolmas üliõpilane, Kristiina Sõsa, kes suundub puuke korjama Tartumaa laantesse ning niitudele.
Hea ilm vajalik
Puuke kogutakse tuulevaiksete ja kuivade ilmadega, umbes ühe ruutmeetri suurust valget lina mööda maad lohistades ning iga paarikümne sammu tagant peatudes ja linalt puuke üles noppides. Puugid tuleb panna ühekaupa väikestesse katsutitesse, kus on 70-protsendine etanoolilahus. Ka tuleb GPS-seadmelt salvestada iga kogumiskoha koordinaadid.
2013. aasta suvel korjati Valga- ja Pärnumaa heinamaadelt, männimetsadest ning leht- ja segametsadest kokku 227 puuki. Järgmisel suvel nopiti neid Läänemaalt ja Saaremaalt kokku 259.
Kindlaks oli vaja teha, kes neist olid võsapuugid ja kes laanepuugid, kes isased, kes emased, kes nümfid, kes täiskasvanud. Ja lõpuks: kes neist on borreliabakteriga nakatunud, kes mitte.
Selgub, et borreliabakteril on mitu alamliiki, mis ei ole ühtmoodi ohtlikud. Näiteks bakteri alamliik garinii põhjustab neuroborrelioosi, afzelii pigem liigesehädasid, aga valaisiana võib inimesele tekitada terve komplekti tervisehädasid.
Eerik Jõgi lisas, et meditsiinilises mõttes ei ole see kõik nii oluline, sest võitlus haigusega käib ikka ühtviisi, uuringule lisavad niisugused üksikasjad aga põnevust.
Laborikarussell
Borreliabakteri DNA kättesaamiseks tuleb puugi kitiinist pea lantseti või hambatikuga lömastada, sest bakter elutseb sügaval puugi süljenäärmetes. Seejärel asetada lömastatud puuk katsutisse koos nõrga ammooniumhüdroksiidi lahusega ja siis algab laborikarussell.
Katsutit hautatakse sajakraadises kuumuses, siis tsentrifuugitakse, siis keedetakse ... Kuni lõpuks on käes molekulaarseks analüüsiks sobiv materjal, mida kuni analüüsimiseni hoitakse sügavkülmas.
Küsimuse peale, millist praktilist kasu või seniavastamata infot on tervishoiukõrgkooli tudengid Eesti puuke uurides juba leidnud, vastas Eerik Jõgi, et selge on see, et selge ei ole midagi.
Kui nad algul eeldasid, et mingis piirkonnas on puukidel ühed borreliabakteri alamliigid ja teises piirkonnas teised, siis tegelikkuses on kõik üks sasipundar.
Mis nakatunud puukide protsenti puutub, siis see muutub Eerik Jõgi sõnul kogu aeg, sõltudes kohast ja aastaajast.
Keskmine tõenäosus on, et kui marjuline leiab endalt kolm puuki, siis üks võib olla borreliabakteriga nakatunud. Samas on üldteada, et selleks, et borreliabakter jõuaks puugilt inimesele üle kanduda, võib aega minna aga kuni 48 tundi.