Tosin Tartu, Tallinna ja Narva koolide õpilast treenisid end nädalavahetusel pikki tunde Physicumis, molekulaar- ja rakubioloogia instituudis ning Chemicumis.
Multitalentide detektiivitöö musta kastiga
2. mai 2016, 13:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mööda läinud kolm päeva koosnesid igaüks enam kui kuuetunnistest eksperimentide ja katsetega ajutreeninguist, juhendajaiks Tartu ülikooli reaalteaduste doktorandid ja teadurid.
Esimesel päeval ehk reedel oli füüsikadoktorant Andreas Valdmanni esimene ülesanne oma juhendatavaile: tehke palun kindlaks, mis on mustas kastis! Jutt käis kinnisest karbist,
kust tuli välja hulk juhtmeid.
Mõistatuse lahendamiseks olid abiks elektrimõõteriistad voltmeeter ja ampermeeter ning pingeallikas ehk patarei. «Selline väike detektiivitöö,» kommenteeris Andreas Valdmann lõbusalt.
Tiimide hea keemia
Euroopa loodusteaduste olümpiaadil osalevad tänavu 24 Euroopa riigi võistkonnad, iga riik võib teadmisteproovile saata kaks kolmeliikmelist tiimi ning ainult korraldajamaal on õigus saata rohkem.
Nii oligi Tartu treeninglaagris neli Eesti võistkonda ehk 12 õpilast, neist pooled Tartust.
Treeninglaagri peakorraldaja, Tartu ülikooli bioloogiadoktorant Andres Ainelo ütles, et võistkondadesse on liikmed valitud varasemate keemia-, füüsika- ja bioloogiaolümpiaadide tulemuste põhjal ning võistkonnad ei ole kokku pandud mitte gümnaasiumide järgi, vaid persooniti, ning nii, et iga aine parimad tundjad satuksid kokku ja et tiimiliikmete tase oleks ühtlane.
«Tugev õpilane ei saa oma potentsiaali realiseerida, kui ta kõrval ei ole teisi sama tugevaid,» selgitas ta.
Üks võistlejaist, Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilane Loona Volke ütles, et nad kõik on selles treeninglaagris omavahel juba head tuttavad ning üksteist ei võõristata – nad on kohtunud paljudel olümpiaadidel, sealhulgas rahvusvahelistel katsumustel.
Nii on Loona Volke koos klassivenna Joosep Kaimrega võistelnud näiteks kaks aastat tagasi rahvusvahelisel loodusteaduste olümpiaadil Argentinas ning Miina Härma gümnaasiumi õpilased Karl Paul Parmakson, Richard Luhtaru, Hannes Kuslap ja Kirke Joamets oma teadmisi proovile pannud eelmisel aastal selsamal olümpiaadil Lõuna-Koreas. Kõik nad on kaela saanud medaleid, komplektist ei puudu ka need kõige kirkamad.
Küsimuse peale, mis on reaalteadustes nii põnevat, vastas Richard Luhtaru, et on ju hea teada saada, kuidas asjad töötavad. Elulise näite tõi seepeale Karl Paul Parmakson.
«Mina olen väikest viisi lauamänguhuviline ning ma usun, et olen lauamängudes edukas seetõttu, et mul on tugev matemaatika,» rääkis ta, pidades silmas majanduslauamänge, näiteks Agricolat. «Ma näen lahenduste tõenäosusi ette.»
Teadusega tegelemine aitab tema sõnul ka kõikide teiste otsuste langetamisi lihtsamaks teha. Neid otsekui tükkideks lammutada ning nii aru saada, mis on ühe või teise otsuse kasu, mis kahju.
Kiirus maksab siingi
Mis võiks ühendada aga loodusteaduste õppimise treeninglaagrit spordilaagriga?
«Kiirus,» vastas füüsikajuhendaja Andreas Valdmann. «Maratoni võib ju ka igaüks joosta ja enamasti jõuavadki kõik kunagi finišisse, ülesannete puhul on samamoodi. Kui anda palju aega, siis kõik nad teevad need ülesanded ära. Aga olümpiaadidel ei ole piiramatult aega.»
Euroopa loodusteaduste olümpiaad erineb rahvusvahelisest loodusteaduste olümpiaadist selle poolest, et EUSO-l
jagatakse poolteist kuud enne võistlust väikesi vihjeid. Nii on tänavu vihjeteks õlimikroskoop ja automaatpipett, mis sobivad hästi bioloogiakatsetesse.
«Eks meie, treenerid, üritame nüüd välja nuputada niisuguseid ülesandeid, et nad saaksid neid abivahendeid oma treeningutel võimalikult palju kasutada,» rääkis Andres Ainelo. «Et nad olümpiaadil võiksid keskenduda ainult ülesande lahendamisele ega peaks aega raiskama sellele, kuidas ühe või teise töövahendiga ümber käia.»
Õlimikroskoobiga seotult plaanis Andres Ainelo anda õpilastele harjutamiseks ülesande, kus tuleb baktereid värvida ning selleks, et igasuguseid huvitavaid baktereid näha, näiteks iseenda hambakaapest preparaat teha.
Õpilased, kes nädala pärast Euroopa loodusteaduste olümpiaadile lähevad, ei tohi olla vanemad kui 16 aastat.
----------------------
Ajude ragistamine
• Euroopa loodusteaduste olümpiaadil ehk EUSO-l antakse 24 riigi õpilasvõistkondadele lahendada kaks mahukat eksperimentaalset ülesannet, milles on ühendatud bioloogia,
keemia ja füüsika.
• Ees seisab kaks viietunnist võistluspäeva Tartu ülikooli laboreis.
• Olümpiaadi, mis toimub 7.–15. maini, korraldatakse Eestis esimest korda. Sellesse kuulub ka Eestit tutvustav vabaajaprogramm.