Nakkusarst soovitab gripi vastu vaktsineerida

Aime Jõgi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaktsineerimise väärtustamisest kõneles TÜ Kliinikumi nakkusosakonna juhataja Matti Maimets väsimatult ka Tallinnas septembris aset leidnud suurel vaktsineerimiskonverentsil.
Vaktsineerimise väärtustamisest kõneles TÜ Kliinikumi nakkusosakonna juhataja Matti Maimets väsimatult ka Tallinnas septembris aset leidnud suurel vaktsineerimiskonverentsil. Foto: Toomas Huik

Tartu Ülikooli Kliinikumi nakkusosakonna juhataja Matti Maimets on veendunud, et grippi tuleb karta ka sel hooajal ning et kõige parem kaitse selle vastu on vaktsineerimine.


Mida te arvate, milliseks võib tänavune gripihooaeg kujuneda ja millal jõuab tõsine gripilaine Eestisse?

Tänavu pandeemilist grippi, mis leviks ulatuslikult üle riigipiiride ja kontinentide, oodata ei ole, küll on aga päevakorral hooajaline gripp. Lääne-Euroopa riikides algas gripihooaeg oktoobris. Gripilaine liigub läänest itta ühe kuni kahe kuuga. Ringlemas on tegelikult kolm viirust, millest üks on see eelmisel aastal tuntuks saanud viirus A/H1N1.

Elu näitab, et kõige rohkem põevad lapsed, ja nemad on ka sagedased haiguse edasikandjad. Niisiis võib karta märkimisväärset haigestumise tõusu siis, kui lõpeb koolivaheaeg.

Aasta esimestel päevadel rääkisid uudised sellest, et Rootsis on grippi surnud 7-aastane poiss ning et Suurbritannias on järsult kasvanud grippi haigestunute arv. See teeb ärevaks.

See, mis praegu Suurbritannias toimub, peaks näitama, mida meilgi võib varsti näha. Enamik inimesi põeb gripi läbi kergelt. Raskelt haigestuvad ja intensiivravi vajavad eakad, krooniliste haigustega inimesed ja rasedad.
 
Ühel osal raskelt haigestunutest puudub aga igasugused riskifaktor. Ka on raskelt haigestunute seas palju alla 65-aastasi ehk suhteliselt noori ja elujõus inimesi, kes muidu ei haigestu.
Seesama joon oli gripil ka eelmisel aastal.


30. detsembri seisuga on Suurbritannias raporteeritud 39 gripisurmajuhust, üks surnu oli rase. Ükski surnutest ei olnud vaktsineeritud.

Kas see, et tänavune talv on lumerohke ja ühtlaste külmakraadidega, on gripi levikuks hea või halb?

Vist inimeste tervisele hea ja gripi levikuks halb?

Mida rohkem viibime õues, seda vähem levib gripp.

Kui ma eelmise aasta talvel end uue gripi vastu vaktsineerisin, kas ma võin nüüd tänavu natuke muretum olla? Või millist vaktsiini ma peaksin paluma endale süstida?

Ei saa muretum olla. Kohe tuleb vaktsineerida Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatud 2010/2011. aasta vaktsiiniga, mis sisaldab kolme viiruse antigeene.

Kas need, kes eelmisel aastal uue gripi läbi põdesid, on ohust priid?

Ei ole, lisaks pandeemilisele gripiviirusele A/H1N1 2009 levivad ka A/H3N2 ja B-gripiviiruse tüved, mis on ringluses olnud juba varem.

Ega maailmas ole märgatud mingit veel uuemat viirust? Või mida me peaksime sel talvel kõige rohkem kartma?

Uuemat viirust ei ole. Kõige rohkem peaks kartma vaktsineerimata jäämist.

Kas ülikooli kliinikumi nakkusosakonda on sel sügistalvel kedagi ägeda gripi tõttu ravile toodud? Ja kas Eestis on gripitüsistuste tõttu sel sügistalvel esinenud surmajuhtumeid?  

Ei ole veel hospitaliseerituid. Surmajuhtumeid ka ei ole olnud, ja ma loodan, et ei tule. Aga kui Suurbritannia surmajuhtumeid vaadata – surid vaktsineerimata inimesed.

Mina näiteks olen vaktsineerinud oma pere, lapsed ja lapselapsed. Olen 30 aastat meditsiinis töötanud ja usun, et oskan terviseriske adekvaatselt hinnata.

Kardan, et inimesed on ikkagi üsna hooletud, sest eelmise aasta kõige hirmsamad ennustused ei saanud õnneks teoks. Nüüd aga lüüakse käega ja mõeldakse, et ah, vana jutt, mis siin ikka karta.

Vaktsineeritud inimene on alati tervem kui mittevaktsineeritud inimene.

Noor ja terve inimene, kes põeb kõiki haigusi püstijalu, arvestagu aga seda, et teda ümbritsevad inimesed ei ole kõik noored ja terved. Kui te oma lapsi või vanaemasid nakatate, võivad nad surra. Rasedad kuuluvad tüsistuste riskirühma. Vaktsineerimata meditsiinitöötaja ei ole arenenud riigis mõeldav.
---------------------------------------------------

Tartumaal oli detsembris seitse gripijuhtu

Terviseameti Lõuna talituse juhtivspetsialist Sirje Plank ütleb, et kuigi just praegu oodatakse sesoonsete haiguste puhangut, siis midagi kohutavat õnneks ei paista.

Ka grippi levib vähe. Tartumaal registreeriti detsembrikuus vaid seitse gripijuhtu, aasta varem palju rohkem – 520.

Kui siia kõrvale asetada ülemiste hingamisteede ägedatesse nakkustesse haigestumise juhud, siis 2010. aasta detsembris oli neid Tartumaal 2470, aasta varem aga 3431.

«See, et praegu on kõik suhteliselt rahulik, ongi hea aeg selleks, et end gripi vastu vaktsineerida,» ütles Sirje Plank. «Nii jõuab immuunsus õigeks ajaks välja kujuneda.»

Tartu Raekoja apteegi juhataja Tiia Kärner rääkis, et neil on tänavuse aasta gripivaktsiin laos olemas ja see maksab 4 eurot ja 96 senti. «Viimase 30 päeva jooksul ei ole me aga ühtegi gripivaktsiini müünud,» lisas ta.

Tiia Kärner ütles veel, et kõige õigema vastuse, kas end gripi vastu vaktsineerida või mitte, annab perearst, sest just tema tunneb inimese terviseseisundit kõige paremini. «Vastust ei tule otsida ei naabrinaise käest ega internetist,» arvas ta.

Perearst Marje Oona märkis, et gripipaanikat ta patsiendid ei põe. Pigem ollakse selle teema vastu leiged.

Oona lisas, et ta ise on aga küll kroonilisi haigusi põdevatele patsientidele meelde tuletanud, et vaktsineerida on vaja. (TPM)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles