Tartlased Darja Lavõgina ja Rudolf Bichele, kes kooliõpilastena teadusolümpiaadidel auhindu noppisid, mõtlevad nüüd ise välja ülesandeid, millega hinnata järgmisi noori talente tervest Euroopast.
Noored teadlased panevad õpilased proovile
25. aprill 2016, 19:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadi ülesandeid ei koosta loomulikult mitte üks või kaks inimest, vaid terve akadeemiline komitee.
Kokku tuleb panna ülesanded, mis nõuavad teadmisi nii bioloogiast, keemiast kui ka füüsikast, ning koostada need viisil, et üks õpilane nende kõigiga etteantud aja jooksul hakkama ei saa. Võistlevad kolmeliikmelised tiimid ja see tähendab, et edu võti on ka meeskonnatöö oskus, vastastikune usaldus ja loovus.
Lavõgina ja Bichele vihjeid tänavuste ülesannete kohta muidugi ei anna. Küll aga märgivad nad, et neid tuli välja mõtlema hakata juba paar aastat tagasi ja et ühel päeval on enamasti üks kindel teema, mis tihtilugu on inspireeritud korraldajamaa iseärasustest.
Merevaik, õlu ja mõrv
Näiteks Leedus oli õpilaste uurimisobjektiks merevaik, sealhulgas tuli hinnata merevaigu turuväärtust selle järgi, kas merevaigus on säilinud lülijalgseid ning milline on selle värv ja tihedus.
Tšehhis põhinesid eksperimendid õlle keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste parameetrite uurimisel. Oli vaja hinnata õllepärmide etanoolitaluvust ja süsihappegaasi tootmist ning määrata õlles olevaid suhkruid ja õlle alkoholisisaldust.
Rootsis olid ülesanded seotud väljamõeldud mõrvajuhtumiga.
Õpilastel tuli näiteks soojendatud kaalikaga simuleerida surnukeha jahtumist, uurida mõrva «asitõenditelt» kogutud mikroskoopilist õietolmu ning läbi viia kriminalistikas kasutatavaid keemilisi analüüse.
Eelseisva olümpiaadi akadeemilise komitee liige Darja Lavõgina ütleb, et tal on asjade avastamise ja süstematiseerimise vastu lapsest saadik suur huvi olnud, talle on meeldinud õppida.
Lavõgina võitis 2002. aastal Eestis üleriigilise keemiaolümpiaadi, ta oli siis 16-aastane. Kui ta sinnamaani oli kahelnud, kas süveneda bioloogiasse, geneetikasse või keemiasse, siis nüüd mõistis, et edasi läheb ta õppima keemiat, kuna sealt leiab väga palju väljundeid ka bioloogiasse ja meditsiini.
Darja Lavõgina on Tartu ülikooli bioorgaanilise keemia vanemteadur. Ta on täiendanud end mitmes välisülikoolis ning on Eesti õpilaste keemiaolümpiaadi žürii kauaaegne liige.
Rudolf Bichele osales kümme aastat tagasi Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadil – sellelsamal, mille korraldusmeeskonda ta praegu kuulub. Nende võistkond tõi tookord Eestisse hõbemedali.
Bichele ja Lavõgina on õpilastena medaleid korjanud paljudelt olümpiaadidelt, nad mõlemad on teaduskooli vilistlased ja praegused õpetajad.
Rudolf Bichele on tegev Eesti bioloogiaolümpiaadi ja loodusteaduste olümpiaadi žüriis ja treenib koolinoorte võistkondi, kel ees rahvusvahelisel tasemel loodusteaduste teadmisteproovid. Oma veel pooleliolevas doktoritöös uurib ta, kuidas teatud immuunsüsteemi osad töötavad molekulide tasemel.
Teadlased ka tavaelus
Küsimuse peale, kuidas teaduslik mõtteviis nende tavaelu mõjutab, vastab Darja Lavõgina, et kõigepealt väga mitmekesises huvitundmises looduse toimimise vastu. Et miks avokaado õhu käes tumedaks läheb või miks on kolmevärviline kass suure tõenäosusega emane. Samuti oskuses kriitiliselt suhtuda mistahes infosse.
Lavõginale tuleb meelde Facebookis ringelnud libauudis, kuidas Marss satub varsti Maale niivõrd lähedale, et on jälgitav öötaevas Kuu suurusena. «Sain päris palju naerda,» sõnab ta.
Lavõgina hobi on origami ehk voltimise kunst ning see on seotud tema huviga biomakromolekulide ruumilise struktuuri vastu.
Rudolf Bichele ütleb, et väga levinud teemad, mida meediasse armastatakse paisata, on seotud näiteks ohtudega, mida kujutavad endast vaktsineerimine või geneetiliselt muundatud põllukultuurid.
«Mulle valmistab tuska see, et tihtilugu võtavad sel puhul sõna inimesed, kes ise ei adu nende protsesside ja tehnoloogiate tausta,» räägib Bichele. «Ilma erialase hariduseta inimesele on ka raske selgitada, milles seisneb vaktsiini toime organismile või põllukultuuri geenmuundamine, kuna enamiku jaoks on suuresti ebaselge, kuidas toimib immuunsüsteem või mis asi on geen.»
Bichele on nõus, et osaliselt on ka nende kui teadlaste kohustus muuta sellised teadmised rahvale mõistetavamaks.
Ta leiab aga, et iga inimene võiks kooli lõpetamise järel mõista, miks arsti määratud antibiootikumikuuri ei tohi pooleli jätta ning iga autojuht endale teadvustada kiiruse ja kokkupõrkeenergia vahelist ruutsõltuvust.
----------------------
EUSO
• Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaad ehk EUSO on kuni 16-aastastele teadusest huvitatud koolinoorte võistkondlik teadmisteproov, mida peeti esimest korda 2003. aastal Iirimaal ning mida tänavu korraldab Eesti.
• 7.–14. maini kestva 14. EUSO kaks võistlusvooru peetakse Tartu ülikooli laboreis, lõputseremoonia toimub Tallinna lauluväljakul.
• Eesti võistkond on EUSO üldvõitjaks tulnud kahel korral – 2008. ja 2012. aastal