Kõik Tartu linnaliinibussid on nüüd madalapõhjalised, kaldteega varustatud ja sobivad ratastoolirahvale sõitmiseks, juhidki erikoolituse saanud. Eilne katse näitas siiski, et algus läheb konarlikult.
Bussisõit ratastoolis kulgeb veel kobamisi
4. jaanuar 2011, 11:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmalt ootas Ave Jaakson kaubamaja kõrval bussi, et sõita Tartu poeni. Tuli number 3, pikk MAZ-buss, mille keskmise ukse poole Jaakson end ratastoolis veeretas. Rahvast oli palju ja nähes, et naine kõrgest astmest ise kuidagi bussi ei saa, pakkusid mitmed end appi.
Ent siis tuli ka punases vormisärgis bussijuht Tarmo Rohtla. Vabandas, et rampi avada ei saa, sest buss pole komplektne, vajalik võti jäi hommikul saamata. Aga sellest polnudki lugu, sest Jaakson on nääpsuke ja täismees jõudis ratastooli ka niisama tagurpidi bussi tõmmata.
Jaakson märkis, et peaaegu hästi, kuid bussijuht kallutas tooli liialt ettepoole – nii võib toolist välja kukkuda.
Peatusest mööda!
Jaakson kiitis, et juht märkas teda hoolimata sellest, et keskmise ukse juurde bussi välisküljele paigaldatud nuppu ta ei vajutanudki: «Tavaliselt nad ei tee väljagi.»
Kehvemini läks Riia mäel. Jaakson vajutas küll ratastoolikoha juures olevat stoppnuppu ja salongi eesosas süttis seepeale ka kiri «Stopp», kuid appi talle kedagi ei tulnud. Kui Jaakson end ise ukse poole veeretama asus, läksid uksed kinni ja buss sõitis edasi.
Pauluse peatuses sai Jaakson siiski bussijuht Rohtla abiga maha ja kuulis Rohtlalt hulga vabandusi, et ei märganud väljumissoovi, muu hulgas imestamist, et juhikabiinis stoppnupu vajutusest mingit märguannet ei süttinud.
Edasi läks ladusamalt. Ette tuli 24. liini Scania, kallutas ustega külje madalamaks ja juht Jüri Riisenberg oli kiiresti platsis, et avada ramp.
Jaaksoni imestuseks oli mees märga kaldteed avamas paljakäsi.
Jaakson bussis, kiirustas sohver rooli taha. Ent unustas bussijuhtidele koolitustel räägitu, et ratastoolid peavad olema kindlalt fikseeritud, Scaniates on selleks sisse ehitatud turvavööd.
Turvalisuse küsimus
Ratastooli piduritest üksi jääb väheks. Tartu liikumispuuetega inimeste ühingu juhatuse liige Heldur Otsa selgitas, et turvavöö on vaja kinnitada nii ratastoolis reisija kui kaassõitjate turvalisuse pärast. Elektriline ratastool kaalub tema sõnul kuni 200 kilo ja sellele lisandub veel inimese kaal.
Väljumine Kaare peatuses läks ladusalt, seal ütles juht Riisenberg, et Tallinnas töötamise ajal ei olnud tal veel kordagi tulnud ratastoolirampi avada. Uus kogemus.
Sebe Tartu linnaliikluse juht Üllar Kaljuste nentis, et ei tea põhjendada, miks MAZ-bussis pole võimalik rampi avada. Ratastoolis inimeste abistamise kohta ütles ta aga, et see on juhtide kohustus.
Samuti on juhtide kohustus enne edasisõitmist ka veenduda, et ratastool on korralikult fikseeritud. Scaniates on nõutav turvavöö, MAZid on teise lahendusega: ratastool toetub vastu seljatuge, ühele poole jääb bussi sein, teisele allapööratav käetugi. Vajaduse korral on bussijuhil ratastooli kinnitamiseks ka rihmad.
Otsa märkis, et üldjuhul mahub ühte bussi üks ratastoolis inimene – just turvalise kinnitamise vajaduse tõttu. Sõbrannad kahekesi mahuvad bussi siis, kui üks neist end tavaistmele sätib.
«Ma arvan, et julgen bussiga minna nüüd küll,» oli Jaaksoni kokkuvõte proovisõitudest. Teine asi, et kuigi bussiga saab peatusest peatusesse, on sealt edasi kitsaste ja lopaste kõnniteede tõttu üksi kaunis keeruline liikuda.
Ratastoolis inimestele on mugav bussile pääsemine väga tähtis, see avardab liikumisvõimalusi ja aitab säästa raha, mida seni on kasutatud taksoga liikumiseks. Bussisõit on neile tasuta.
Kehvad teed panevad busse hilinema
Sebe kolmas päev Tartu linnaliinidel läks bussifirma Tartu linnaliikluse juhi Üllar Kaljuste sõnul võrdlemisi ladusalt. Alustasid 15 meetrit pikad MAZid ja nende ladusama liikumise nimel olid marsruudid enne spetsiaalselt läbi sõidetud ja palutud tänavapuhastajatel riskantsemad kohad lahti lükata.
Hoolimata sellest tekkis 10. liini bussil Nõlvaku peatuses tagasipöördega probleeme. Pöördekoht oli lahti lükkamata, ja nagu Kaljuste märkis, et kui ka lahti lükata, ummistavad selle lapsi lasteaeda toovad autod.
Eile oli nii sõitjatelt kui bussijuhtidelt kuulda ka kurtmist, et bussid jäävad graafikust maha.
Kaljuste ütles, et 3. liini bussidega on see pidev häda, sest graafik ongi liiga kiire ega arvesta talviste teedega. Kitsad tänavad ja vastutulevatest sõidukitest mööda mahtumise raskused põhjustavad hilinemisi teistelgi liinidel. (TPM)